Muidugi on kõigile muudatustele vähem või rohkem asjalikke põhjendusi. Põhikooli lõpueksamite kaotamise põhjendused kuuluvad vähem asjalike hulka. Praegusel kujul ei olevat neid edasiõppimiseks vaja, sest gümnaasiumid korraldavad sisseastumiskatsed ja -eksamid üldjuhul märtsis, kui põhikooli lõpueksamiteni on veel kaks kuud. Seetõttu olevat praegused eksamid õpilastele vaid tarbetu lisakoormus.

Tule taevas appi! Tehke põhikooli eksamite süsteem siis selliseks, et see ei oleks tarbetu lisakoormus, vaid läheks asja ette. Et lõpueksamid oleksid toimumise ajalt ja sisult sellised, et gümnaasiumid ja kutseõppeasutused saaksid nende tulemusi endale õpilasi valides kasutada. Kas mitme gümnaasiumi sisseastumiseksamitel käia ei ole õpilastele veelgi koormavam? Lõpueksamite kaotamise mõte on halb ka sellepärast, et enese erilisteks etteasteteks kokkuvõtmise oskust läheb noortel edaspidises elus tihti vaja. Põhikooli lõpus ei ole liiga vara seda harjutada.

Pigem on vaja nende rolli suurendada. Põhikooli lõpus peaksid nii õpilased kui ka koolid ja õpetajad saama oma tööle ühtlustatud tagasisidet.

Eksamite säilitamiseks, veelgi parem – nende rolli suurendamiseks on rohkemgi põhjust. Põhikooli lõpus peaksid nii õpilased kui ka koolid ja õpetajad saama oma tööle ühtlustatud tagasisidet. Haridusministeeriumi ülesanne on arendada asja selles suunas, et kõigist põhikoolidest oleks võimalik saada parimates gümnaasiumites edasiõppimist võimaldav põhiharidus. Ennetades vastuväidet, et seda ministeerium teebki, tsiteerime rohkem Repsi eilset juttu: vaja on veel arutada seda, millised oleksid riiklike eksamite asemel muud põhikooli lõpetamise tingimused ja kuidas tõendada lihtsal ja usaldusväärsel moel kohustusliku põhihariduse omandamist. Teiste sõnadega: minister sülitas vanasse kaevu, enne kui uut oli ehitama hakatud.