Olen end viimasel ajal tabanud mõttelt, et teadmisi tööõiguse valdkonnast tuleks noortele jagada juba gümnaasiumi esimeses astmes, miks mitte ka põhikooli viimases klassis. Tänapäeval on alaealisena töötamine seadusega täpselt reguleeritud – alates sellest, mitu tundi päevas võib alaealine töötada, lõpetades sellega, milliseid töid on kindlas vanuses lubatud teha. Me ei saa eeldada, et noored suudavad seadusi lugeda nii, nagu seaduseandja on mõelnud. Me ei saa olla kindlad ka selles, et noored tarbivad tööalase informatsiooni saamiseks õigeid infokanaleid. Seadused muutuvad ju tihti, asjakohased artiklid aeguvad.

Alles hiljuti lugesin artiklit sellest, kuidas ühes omavalitsuses tegutsenud ettevõtja kasutas oma kukru täitmiseks ära alaealisi lapsi. Noored pidid tegema pikki tööpäevi, kus puudus võimalus kordagi töö tegemine pooleli jätta, et puhata või einestada. Töölepingut nendega ei sõlmitud ning makstav töötasugi oli väiksem kui kehtestatud miinimum.

Sestap leiangi, et nii kaua kuni on selliseid tööandjaid, kes kasutavad ära noorte kogenematust seadusandluse mittetundmisel, peavad kogenumad jagama oma tööõiguse teadmisi noortega. Esimese töötamisega saadud negatiivne kogemus võib noorte tööindu hoopis kahandada.