Hoidume kuni viimase võimaluseni neid vangistusse või kinnisesse lasteasutusse saatmisest ning  kui vähegi võimalik, siis ei karista üldse. Püüame mõjutada - anname teise võimaluse. Mõnikord veel teisegi teise võimaluse. Ja kui karistame, isegi kui asi on nii hull, et alaealiselt tulebki vabadus võtta, ei taha praokuratuur sellest avalikkusele rääkida. Nii võib juhtuda, et kogukond ei pruugigi teada saada, et kes ja millise kuriteoga hakkama on saanud. Miks siis?