Advokaadid ja prokurörid täidavad kriminaalmenetlustes eri rolle ja õigusriigis on mõlemaid vaja. Nii advokaatide kui ka prokuröride eetika kõneleb kohustusest rääkida tõde – menetluses, avalikkuses, kohtusaalis. Advokaatide eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi uskudes saab jõuda järeldusele, et Ramon Raski möödunud nädalal ilmunud arvamusloos („Eesti valdav kohtupraktika teeb kriminaalmenetlusest karistuse”, EPL 28.5) sisaldunud väited on tingitud teadmatusest.

Seetõttu peab selgitama, milline on statistikal ja reaalsusel põhinev Eesti kriminaalmenetlus. Selleks et Eesti inimene saaks uskuda ja usaldada õigussüsteemi, kui ta raskel ajal, milleks kuriteoga seotu kahtlemata on, seda vajab.

Keskmiselt kuue kuuga

Olgu alustuseks märgitud, et Eestis registreeritakse aastas 27 000 kuritegu, millest 14% jõuab kohtu ette 48 tunniga. Alaealiste sooritatud kuriteod menetletakse ligi 90% ulatuses 120 päevaga. Keskmine menetlus kestab kuus kuud.

Tõsi, 267 inimest on olnud kahtlustatavad kaks aastat või kauem. Seda on kolmandiku võrra vähem kui poolteist aastat tagasi ning kõik need menetlused on kõrgemate prokuröride ja