Olukord Moldovas kipub käest minema ning see riik on kahjuks kaugenemas õigusriigi põhimõtetest ja läänelikust demokraatiaruumist. Eesti on aastaid toetanud Moldova demokraatlikke reforme ja lähenemist Euroopa Liidule. Paraku on viimastel aegadel see riik aga liikumas vales suunas.

Mõne kuu pärast on Moldovas tulemas ka parlamendivalimised, kus selle riigi tulevikusuuna osas on palju kaalul. Seetõttu pidanuks ka Eesti peaminister Jüri Ratas olema eriti kaalutlev, kellega oma hiljutise Moldova-visiidi ajal kohtuda ja kellega mitte. Paraku annavad sellised kohtumised Euroopa Liidu riigi peaministriga ka tugevaid poliitilisi sõnumeid valimiseelses Moldovas ning jõudu ja tunnustust juurde neile, kellele seda ei peaks andma.

Üks neist on Moldova mõjukas oligarh Vladimir Plahotniuc, kellega kohtumine võinuks olemata olla. Plahotniuc on küll valitsusse kuuluva partei esimees, kuid mitte kõrgel riiklikul positsioonil olev tegelane. Tema taust ja huvid on väga kirjud ning õigusriigi ja demokraatia arendajaks Moldovas sisuliselt teda pidada ei saa.

Moldovas lahvatas aga pärast Ratase visiiti uus poliitiline skandaal, mis kahjuks taas räägib selle riigi kaugenemisest Euroopa väärtusruumist. Nimelt ei kinnitanud kohus poliitilise surve tulemusel Moldova pealinna linnapea valimiste tulemusi. Kohtu sekkumine poliitilise surve tulemusel valimustulemustesse on vastuolus nii Euroopa õigusriigi põhimõtete kui ELi-Moldova assotsiatsioonileppega.

Peagi on tulemas selles riigis parlamendivalimised ning kui ka neil tuleb tõsiseid rikkumisi, siis on ELi ja Moldova suhted tõsise löögi all.

Eesti huvides peaks jätkuvalt olema selgelt toetada Euroopa Liidu idapartnerlusriikides neid poliitilisi jõude, kes ka tegelikult soovivad oma riiki õigusriigi põhimõtteid ning sisulist lähenemist Euroopa Liidu ja ka selle väärtusruumiga. Need poliitilised jõud nii Moldovas kui teistes idapartnerluse riikides vajavad jätkuvalt Eesti tuge ja kogemusi, et praegusest turbulentsist väljuda demokraatliku riigikorralduse ja õigusriikluse poolel.