Hiljutine terav diskussioon selle üle, kas ajakirjandus võib avaldada eraelulisi andmeid ainult ülekaaluka avaliku huvi või lihtsalt avaliku huvi korral, on praeguseks ajaks vaibunud.

Tagasivaates on kaks olulist, võib-olla isegi peamist teemat, mis jäid diskussiooni keskmest välja. Esiteks ei "võidelnud" meediaväljaanded kitsalt enda õiguste, vaid meie kõigi õiguste eest. Digitaalsel ajastul on ajakirjaniku tähendus muutunud. Paradigmaatiliseks muudatuseks peetakse õiguskirjanduses ja Euroopa kohtute praktikas ajakirjaniku määratlemist avalikkuse teavitamise funktsiooni teostamise, aga mitte institutsionaalse kuuluvuse kaudu. Teiste sõnadega: kui varem oli ajakirjaniku määratluse puhul oluline see, kas isik kuulub professionaalsetesse organisatsioonidesse ja "töötab" ajakirjanikuna, siis nüüd pole see enam oluline.