Kõrvaline tegevus tähendab tänapäeval kõige sagedamini nutiseadme näppimist. Meenutame, et liiklusseadus (§ 33 lg 11 p 1) keelab selle selge sõnaga. „Juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.” Ometigi veereb Eesti olukorra poole, kus nutiseadme näppimise tõttu hukkub või saab viga rohkem inimesi kui alkoholi tõttu.

Tänavuse esimese poolaasta jooksul karistas politsei autoroolis millegi kõrvalisega tegelemise eest 1869 juhti, mida on palju rohkem võrreldes mullusega, kui terve aasta peale oli 2556 karistatut. Kas karistada veel rohkem ja karmimalt? Liiklusseaduse rikkumisega politsei silma alla jäänud autojuhte kindlasti tuleb karistada, aga ainuüksi karistusele rõhudes sihile ei jõua. Samamoodi nagu ei jää vahele kaugeltki kõik purjuspäi rooli istunud autojuhid, on lootusetu tabada ja trahvida ka igat rooli taga nutitelefoni kasutavat, söövat-joovat või muid kõrvalisi asju ajavat autojuhti.

Lahendus on sõitjate endi leppimatu suhtumine: ei tegele ise sõidukit juhtides kõrvaliste asjadega ega luba kaassõitjana seda teha juhil.

Probleemi peamine lahendus on sõitjate endi leppimatu suhtumine: ei tegele ise sõidukit juhtides kõrvaliste asjadega ega luba kaassõitjana seda teha juhil. Hoiak „minuga ei juhtu” on kuritegelik, niimoodi võite tappa või sandistada iseenda või mis veel hullem, oma kaassõitja(d) või teile ette jäänud liiklejad. Kes tahab sõidu ajal kangesti tegeleda ka millegi muuga peale sõiduki juhtimise, tehku seda kaassõitjana või sõitku ühissõidukitega.