Isegi kui kellegi jaoks on 10-aastane moratoorium samasooliste abilelule vastuvõetav kompromissiettepanek, ei tekiks sellise "kokkuleppe" juures mingit kindlust, et kokkulepitu tegelikult kehtib kasvõi väljapakutud napiks ajaühikuks.

Kooseluseadust ja selle kaugemat eesmärki, samasooliste abielu, on algusest peale läbi surutud valede ja vassimise saatel. Nõnda on jõutud pretsedenditu olukorrani, kus seadus justkui on, aga poolikul kujul.

Reaalne kompromissi lähtekoht oleks see, kui seaduse läbisurujad selle ise tagasi võtaks ja alustaks uuesti. Korrektsel kujul, koos rakendusaktidega, andes valijale võimaluse kaasa rääkida. Sel juhul nihkuks abielule põhiseadusliku kaitse andmise küsimuse arutamine ka edasi. Võimalik, et paariteist aasta jagu ja kompromiss olekski sündinud. Olgem ausad, perekonna defineerimine ja abielu mõiste määratlemine on just need asjad, mida Eesti samasooaktivistid tegelikult pelgavad.