Ma isegi ei kahtleks, kui mõni PR-firma peaks juba konkreetsemaid läbirääkimisi, et sügisel teatud poliitikute arvamuslugudele ajalehtedes ruumi broneerida. Sügisest on algamas valimisteks ettevalmistumise aeg ja juhuslikud kirjamehed enam nii palju oma kirjatöödega esile ei tõuse. 

Minu jaoks on ikka olnud oluline mõelda meie omariikluse pidamise kultuuri üle. Olen reisinud ja veidi ka pikemalt elanud erinevates riikides ja näinud riigi pidamise kultuuri erinevate rahvaste juures. Minu arust on see kõigil tõesti erinev ja nõrga riigikultuuriga rahvad ei saagi oma riiki kaua pidada: neil lihtsalt pudeneb omariiklus mingis suuremas kriisifaasis käest. Pikalt arutamata teiste riikide tugevaid ja nõrku külgi, tahaksin vaadata mõningaid ehk kõrvalisena näivad indikaatoreid, mis omariikluse pidamise võimet päris hästi kajastavad.

Tänavuse suve Eesti jaoks olulisimaid spordisündmusi olid maailmameistrivõistlused vehklemises, mis toimusid Hiinas. Eesti epeenaiskond läks sellele MM-le liidrina, vajadusega kaitsta eelmisel aastal võidetud maailmameistritiitlit. Sellega nad aga hakkama ei saanud, jäid hoopis kuuendaks. Olla maailmas võistkonnana kuues on kindlasti paljudel spordialadel meie sportlaste suurim unistus, kuid vehklemises see nii ei ole.