Keegi midagi ei tea, keegi midagi pole kuulnud ja kui ongi kuulnud, siis on pidanud seda vähetähtsaks. Selline muster kordub liiga tihti ja seda vaatamata sellele, et ametkondade rahastus ja selle läbi ka tehnilised võimalused on viimase kahekümne aastaga peadpööritavalt kasvanud. Välisvihjed võimaldasid meil tabada riigireetur Hermann Simmi, välisvihje juhtis meid Tallinna Sadama korruptsioonipesani ja nüüd pandi meie ette ka Danske panga juhtum. Ärge unustage, et ka ID-kaardi probleemide kohta saabus meile info piiri tagant. Ilma väliskolleegideta oleks Eesti  paljudest rasketest kuritegudest puhastamata – rahvusvaheline koostöö hädavajalik, aga midagi on meie enda ametkondlikus infras valesti.