30. juuli õhtul säutsus Prantsuse president Emmanuel Macron Twitteris rahulolevalt, et ta on ühe valimislubaduse täitnud. Prantsusmaa koolides keelatakse nimelt selle aasta septembrist kuni 15-aastastel lastel nutiseadmeid kasutada, kui see pole seotud õppetöö ega lapse erivajadustega. Õppetööks kasutatakse koolide seadmeid, laste omad olgu välja lülitatud või jäägu koju. Keeld ei puuduta ainult õppetööks mõeldud aega (see keeld kehtib juba 2010. aastast), vaid ka vahetunde ja söögipause.

Otsus äratas väga suurt rahvusvahelist tähelepanu. Ehkki pole vist maad, kus pedagoogid ja tervisespetsialistid nutiseadmete liigkasutuse mõju pärast ei muretseks, kohtab riigi nii radikaalseid samme esimest korda.

Lääneriikides – ja eks Eestiski – valitseb laste tehnoloogiakasutuse vallas üsna ühesugune pilt. Teadlased uurivad, mida ja kuidas lapsed võrgus teevad ja mis nende tehnoloogiakasutust mõjutab. On rohkem või vähem riigi või IT- ja telekomifirmade toetatud programme, millega õpetatakse lastele ja vanematele turvalist netikasutust. Lastega töötavad spetsialistid on tihti segaduses, sest tehnoloogia muutub pidevalt ja soovitused kodust nutipoliitikat muuta põrkavad vanemate kartusele, et äkki jääb laps siis kaaslastest maha või ei omanda inglise keelt. Lapsevanemate teadmised arengupsühholoogiast on väga ebaühtlased ja tihtipeale ei oska nad mõeldagi, kas ja kuidas oleks õige laste tehnoloogiakasutust suunata.