Mäletame küll, kuidas tehti tööseadusi ringi eelmisel korral. Täpselt nagu suure ja väikese Peetri muinasjutus, kus tugevam pool istus nõrgemale pähe. Kui kehtiva seaduse edu millegagi mõõta, on ainuke pädev mõõdupuu Eestist lahkunud tööealiste- ja töövõimeliste inimeste hulk. 

Mul on hinges kuri kahtlus, et seekordse uuendamise käigus muudetakse lõplikult normaalsuseks prekariaat. See on ühiskonnaklass, kes peab elama tingimustes, kus puudub igasugune sotsiaalne turvalisus ehk kindlustunne tuleviku ees, mis mõjutab täiesti otseselt inimeste majanduskäitumist ja vaimset tervist.