Matustel rõhutati, et ta oli surres noor inimene. Samas vaatab meediast vastu üha enam artikleid, kus umbes 40-seid peetakse liiga vanadeks. Liiga noor, et surra, liiga vana, et lapsi saada. Liiga noor, et pensionile minna, liiga vana, et tööle võetaks.

Umbes 40-sena läbib inimene uue murdeea, järsku jõuab kohale, et mingite asjade saavutamiseks oled juba tõepoolest liiga vana, rong on läinud ja tuleb leppima hakata sellega, et surm hingab iga päevaga üha lähemalt kuklasse. Tekib trots - ma olen jumala noor! Vaadake, mida ma suudan! Ja siis lükkad endale mini selga, ostad motika, vahetad abikaasa välja või muud säärast. Üsna tõenäoliselt võib tekkida rahulolematus tööga. Mitte, et see töö otseselt ebameeldiv oleks, aga on juba kannatatud ja punnitatud küll, nüüd võiks midagi paremat olla. Aga kui uudiseid lugeda, siis võtab kõhedaks. Mis võiks olla lahendus?