Teismelistele omane arveteklaarimine on ajast aega selle vanuse juurde kuulunud. Muidugi ei tohi noorte vägivalda eirata, aga sellega tuleb targalt tegutseda. Nii kerge on öelda ja nõuda karistamist, karistamist, mida rohkem, seda uhkem. Andsin peksa, sakutasin, panin vangi ja nii edasi ja edasi. Teine lähenemine on noorte tembeldamine: jõugud, pätid, joodikud, narkomaanid. Kujutan ette, kuidas meeldiks osadele inimestele pealkirjad meedias, et politsei ajas veekahuriga laiali kuskil parki kogunenud noored. Võtaks kõrvale võileiva ja õlle ning asuks huviga otseülekannet jälgima, kuidas siis asi kulgeb. Lihtsad lahendused on ju nii lihtsad, mis noortega tegelemisest me räägime, karistame ja kogu moos.

Noori on võimalik kujundada

Sellised stereotüübid ja lähenemised lõhuvadki ühiskonda, sildasid erinevate põlvkondade vahel ja tekitavad viha ning protesti. Kui me vaatame otsa näiteks Tallinna „noortejõukude“ probleemile, millest viimasel ajal palju räägitakse, siis kogunevatest noortest enamuse moodustavad harilikud noored inimesed, kes ei kogune mingil kuritegelikul eesmärgil nagu hundikari, et kedagi röövida, peksta, terroriseerida. Enamiku eesmärk on suhelda, otsida sõpru ja vahetada seni veel lühikese elu kogemusi. Vanust on siis teismelisuse kogu skaalalt.