Nimelt luges mitu majandusanalüütikut palgastatistikast välja, et tulumaksureform võis alandada brutopalga kasvu madalamatel palgatasemetel neil, kes maksureformist võitsid, ning kiirendada brutopalga kasvu neil, kes reformist kaotasid. Näiteks majutuses ja toitlustuses tõusis keskmine brutopalk aastaga 3,8% (850 euroni teises kvartalis), avalikus halduses ja riigikaitses aga 8% (1586 euroni). Palgakasv oli keskmisest kiirem seitsmes neist kaheksast tegevusalast, kus saadakse Eesti keskmist ületavat brutopalka. Eesti keskmisele alla jääva brutopalgaga tegevusaladel, mida oli üksteist, ületas palgakasv keskmist kasvu vaid viiel tegevusalal.

Ratas, kellelt Delfi eilsel valitsuse pressikonverentsil asja kohta aru päris, ei lasknud ennast arvudest häirida, väites, et tema meelest on aasta esimesed kuud näidanud seda, et madalama sissetulekuga inimeste palgakasv on keskmisest kiirem. Esimeses kvartalis oli see tõesti nii, kuid teises kvartalis, nagu eespool näitasime, enam mitte.

Kui mõni poliitik hakkab teile rääkima, et maksureformiga tehti madalapalgalistele suur heategu, ärge uskuge teda – seda ei ole veel tõestatud.

Ajast maha jäänud oli ka peaministri jutt, et mediaanpalk kasvab veidi kiiremini keskmisest palgast. Esimeses kvartalis kasvas maksu- ja tolliameti arvutatav keskmise mediaanväljamakse näitaja tõepoolest kiiremini kui statistikaameti avaldatav keskmine brutopalk (aastaga 8,4% vs. 7,7%), kuid teises kvartalis oli lugu juba vastupidine (6,0% vs. 6,4%).

Tegelikult on nii esimese kui ka teise kvartali andmetest vähe, et maksureformi mõju kohta põhjapanevaid järeldusi teha. Ratase väide, et sissetulekute ebavõrdsus väheneb, on igatahes ennatlik, selgema pildi madalapalgaliste käekäigust saab alles terve aasta andmete ja tuludeklaratsioonide põhjal. Kui mõni koalitsioonipoliitik hakkab teile valimiskampaania ajal rääkima, et maksureformiga tehti madalapalgalistele suur heategu, ärge uskuge teda – seda ei ole veel tõestatud.