Noortekampade vägivallalained on põhjustanud meie ühiskonnas moraalse paanika, mis eelkõige väljendub häältes noori karmimalt karistada, suunata nad otseteed vanglasse. Vangla võibki turvatunnet ajutiselt suurendada - täpselt nii kaua, kuni noor on vanglas. Täna väljub vanglast siiski reeglina kurjategija, mitte ümbersündinud inimene. 

Noorte, alla 18-aastaste vanglast vabanenute korduvkuritegevus on teistega võrreldes märksa suurem. Reaalse vangistusega karistatakse alaealisi üldjuhul juba siis, kui alaealine on juba varem kriminaalkorras karistatud. 80% vanglast vabanenud alaealistest satub kahe aasta jooksul uuesti ülekuulamisele, kusjuures  neist umbes 60% juba esimese poole aasta jooksul pärast vabanemist. Seega on ülioluline, mida tehakse noortega vanglas, kuivõrd see ühiskonda huvitab, ning mil moel ühiskond vanglast vabanejad pärast vastu võtab.