Kõigis Balti riikides peetakse suviti arutelufestivale – Eestis arvamusfestivali, Lätis Lampat ja Leedus vabaduse piknikku –, kus väljendatakse erinevaid ideid ja neid lugupidavalt kuulatakse. Venemaal ei saa säärast festivali ettegi kujutada. Kuigi põhiseadus tagab formaalselt sõnavabaduse, on tegelikult lubatud üksnes ametlike seisukohtade väiksed nüansid. Näiteks Venemaa televisioonis on lubatud kritiseerida valitsuse üksikuid samme, kuid presidendi poliitika kohta ei tohi öelda midagi kriitilist.

Samasugune pilt valitseb riigiduumas, kus Ühtse Venemaa partei on domineerinud juba 18 aastat. Tekitamaks demokraatia illusiooni, on riigiduumas veel kolm fraktsiooni, kes tegelikult midagi ei otsusta. Olukord sarnaneb vägagi kunagise Saksa DV „mitmeparteisüsteemiga”: peale kommunistliku partei oli seal juriidiliselt olemas ka teisi, kuid võimule alluvaid osalisi.