Inimkonna ajalugu on õnne otsimise lugu. Sellest on lõputult kirjutatud surematuid raamatuid ja laule, peetud kõnesid ning kujundatud müüte ja väärtusi. Mis teeb õnnelikuks? Armastus teise inimese, looduse, kodumaa vastu. Kuid õnne on otsitud (ja küllap ka leitud) võimust ja tarbimisest, asjadest ja rahast.

Riikide tasandil on uuemal ajal eesmärgiks majanduskasv. Ometi saab see olla vaid vahend või vahe-eesmärk selleks, et tunda ennast hästi, õnnelikuna, et inimesed saaksid oma riigiga rahul olla.

ÜRO Peaassamblee võttis 19. juulil 2011 vastu resolutsiooni soovitusega hakata kõikides riikides regulaarselt õnnelikkust mõõtma. Tollane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles: „Püüd olla õnnelik on inimese pürgimuste tuum.”

Õnnelikkuse indeksist on saamas riikide edukuse uus näitaja. Harvard Business Review pühendas oma 2012. aasta esimese numbri õnnele, selle uurimisele ja mõõtmisele. Leiti, et riigi kodanike õnnelikkus on kõige üldisem parameeter, millega saab kogukondade ja riikide edukust võrdlevalt hinnata.

Tänavuses ÜRO suuremate riikide õnnelikkuse edetabelis asus Eesti 156 riigi hulgas alles 63. kohal. Eestis on kasvanud küll paljude inimeste heaolu ja rikkus, kuid rahulolu ja õnnetunne on jäänud sellest väga kaugele maha. Järelikult on senised valitsejad jätnud midagi olulist tegemata või teinud seda väga valesti.