Sellele uuele algusele, mis teda kõigi eelduste järgi spordist eemale ei vii, on Kanter tippsportlasena korraliku vundamendi ladunud. Esiteks seeläbi, et tema sportlaskarjäär on olnud nii pikk – maailmatasemel kettaheitjate hulka astus ta juba 2000-ndate alguses. Teiseks – ja see teeb vundamendi eriti tugevaks – ei ole tulemused ja tiitlid Kanterile kergelt kätte tulnud. Ta tegi nende nimel oma abilistega aastaid süstemaatiliselt ja visalt tööd. Nõnda on ta näiteks väga sobiv inimene vedama kavandatavat tippspordiüksust Team Estonia, millest Eesti Päevaleht eelmisel nädalal kirjutas. Nii edu kui ka ebaedu kogenud sportlasena, kelle imago on üdini positiivne, on ta ka hea motivatsiooni sütitaja ja mentor kõigile, kes midagi suurt tahavad saavutada.

Oma uuele algusele, mis teda kõigi eelduste järgi spordist eemale ei vii, on Kanter tippsportlasena korraliku vundamendi ladunud.

Kanteri tulevikuväljavaadetest rääkides väärib meenutamist seegi, et enne viimaseid Eesti olümpiakomitee presidendi valimisi 2016. aastal spekuleeriti ühe võimaliku kandidaadina ka temast. Kanter siiski ei kandideerinud, vaid otsustas veel paar aastat tippsporti teha. EOK praeguse presidendi Urmas Sõõrumaa ametiaeg kestab 2020. aasta kevadeni. Seega tõuseb presidendikandidaatide küsimus juba aasta pärast jälle päevakorda...

Täna Kadrioru staadionil esineb Kanter me ees siiski veel kettaheitjana, konkurentideks hulk maailma parimaid kettaheitjaid. Kanteri kuldaja tulemusteni keegi ilmset ei küüni, sest need on nii võimsad, aga meeldejääva lahkumisetenduse kingib Kanter meile sellest hoolimata kindlasti.

Graafika: Toom Tragel