Esimeses järjekorras puudutab see eelarve tulude poolt – maksudes valitsus märkimisväärseid muutusi teha ei kavatse. On lubatud, et uusi makse ei tule ja olemasolevaid ei tõsteta. Optimist võiks seda nimetada maksurahuks, kui aga kriitiliselt hinnata, on tegu vigade parandamata jätmisega.

Kui üksikisiku tulumaksust rääkides on veaküsimus osalt maailmavaateline, siis alkoholi- ja kütuseaktsiisi puhul mitte. Esialgu 2019. ja 2020. aastaks kavandatud alkoholiaktsiisi tõus on küll endiselt kavas ära jätta, aga sisuliselt tähendab see kujunenud olukorraga leppimist – alkoholi piirikaubandus jääb, samuti see, et Eesti transpordiettevõtted eelistavad Lätis kütust tankida.

Eelarvekava nominaalne ülejääk ja väidetav struktuurne tasakaal ei vabanda valitsuse tegevusetust maksude Lätile kinkimise küsimuses.

Rahandusministeeriumi majandusprognoosis hinnatakse, et alkoholi maksukadu (saamata jäänud maksulaekumine eeldusel, et mujalt ostetud aktsiisikaup oleks ostetud Eestist) on 2018. aastal ligi 90 miljonit eurot ja diislikütuse maksukadu ligi 50 miljonit eurot. Valitsusliikmete rahulolust pakatavad sõnavõtud eelarve teemal ei ole nende arvude valguses küll asjakohased. Tänu tulevaks aastaks prognoositavale üsna tugevale majandusele võib eelarveprojekt küll olla nominaalselt ülejäägis ja rahandusministeeriumi enda arvestuste järgi struktuurselt peaaegu tasakaalus, aga see ei vabanda tegevusetust maksude Lätile kinkimise küsimuses.

Valitsusel pole põhjust hõisata ka juriidilise isiku tulumaksu pärast, sest kuigi seitsme kuuga laekus seda 100 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal, olid valitsuse ootused veel suuremad, sest regulaarsetele kasumi jaotajatele kehtestati madalam tulumaksumäär.