Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib jälitustoiminguid teostada ca 70% karistusseadustikus sätestatud kuritegude uurimiseks, alustades terrorismist ja lõpetades ebaseadusliku kalapüügiga. Eelmisel aastal väljastasid kohtud ja prokuratuuri loa 3154 jälitustoimingu teostamiseks. Seda on 464 loa võrra rohkem, kui üle-eelmisel aastal ehk kasv ca 17%. Mikk Salu tõi eelmise nädala Eesti Ekspressis välja suhtarvud, millest nähtub, et ükskõik millist statistikat võrdlusmaterjalina aluseks võtta, jälitatakse Eestis kordades rohkem kui meie naabrite juures. Kas seda kõike on palju või vähe, saab igaüks ise hinnata.

Aga see on asja avalik poolt ning ainult osa tervikpildist. Aimu Eestis läbiviidava jälitustegevuse kogumahu kohta meil täna ikka ei ole, sest riiklik salatsemine ei anna mingit võimalust saada aimu väljaspool kriminaalmenetlusi teostatavate jälitustoimingute kogumahu kohta.

Nimelt on Kapol ja välisluureametil õigus meie kodanikke jälitada ka teabehanke raames. Teabehankeks nimetatakse tavalist jälitustegevus (telefonide pealtkuulamine, arvutiside jälgimine jne), mida teostatakse riikliku julgeoleku huvides.