Selle lausega peame raha kulutamise õigustamise ka lõpetama. Järgmise aasta eelarve koostamist on juhtinud kaks liini. Esiteks tugev majanduskasv, mis lubab tõesti teha eraldisi „Naksitrallide” Muhvilt tuntud lause põhjal: „Kirssidega, kõigile!” Teiseks lähenevad valimised, mis kutsuvad tagalat kindlustama. Näiteks kritiseerisime eile Isamaa erakonda, kes valimiskünnisega maadeldes on hakanud riigi rahakoti abiga endale pehme maandumise platse tegema.

Praegune katuseraha (mille üks laialijagamisvoor tuleb veel ka parlamendis) annab samal kombel tunnistust üksnes märtsini ulatuvast mõttehorisondist. Eesti pikemaajalisem areng tuuakse küüniliselt ohvriks vajadusele hääli osta.

Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, kuidas ennaktempos kerkinud alkoholi- ja tubakaaktsiis viivad Lätti lausa paarsada miljonit eurot aastas. Aktsiise tuleks korrigeerida enne, kui rada naabrite juurde väga sügavaks tallatakse. Praegu saaks piirikaubanduse arengut veel tagasi pöörata.

Eesti tuleviku seisukohast tulnuks raha laialijaotamise asemel hoopis makse vähendada. Ometi ei suutnud valitsus riigimehelikult oma ülesande kõrgusel olla.

Nagu julgete avalduste poolest tuntud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov märkis, läinuks näiteks alkoholi maksustamise vähendamine maksma umbes 30 miljonit eurot. Väiksemaid maksuvähendusi saanuks teha ka 20 miljoni eest. Pikemas vaates oleks igasugune maksulangetus olnud Eestile kasulik, aga poliitikud panid valimiste ootuses mõistlikele otsustele käe ette.

Seejuures rahapuuduse taha küsimus ei jäänud. Regionaalminister Janek Mäggi tunnistas, et laialijagamiseks laekus oodatust rohkem vahendeid. Aga selle asemel, et langetada Eesti tuleviku jaoks olulisi otsuseid, tehti hoiupõrsale kambakas. Tark valija, kes mõtleb tema raha pillavatest ministritest kas või neli aastat kaugemale, võiks laia lehte mängivaid poliitikuid saabuval märtsil seetõttu negatiivses mõttes meeles pidada.