Ühel selle aasta maikuu volikogu istungil küsisid Isamaa saadikud minu käest, et kuidas on saanud võimalikuks nö lindude pesitsemisperioodil aprillikuus lageraied Tallinna eri piirkondades. Olin sunnitud vastama, et selle küsimusega peaksid saadikud pöörduma oma erakonnakaaslasest keskkonnaministri Siim Kiisleri poole, kuna Riigi Keskkonnaamet on andnud Tallinna haldusterritooriumil üldplaneeringutega rohealaks määratud aladel õiguse lageraieks. Nii näiteks Kloostrimetsas, Randvere teel, aga ka Astangul.

Põhiseaduse riive

Rohealade kujundamine ja säilitamine on kohaliku omavalitsuse autonoomiasse kuuluv küsimus - kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus rohealade kaitsmisel kaasa rääkida, on põhiseadusega kohalikule omavalitsusele garanteeritud omavalitsemise õigust rikutud.

Läinud nädalal tegi Tallinna linnaplaneerimise amet keskkonnaminister Kiislerile ettepaneku täpsustada ministri 2017. aastal kinnitatud metsateatise andmete määrust selliselt, et

metsateatisele tuleb tulevikus lisada kohaliku omavalitsuse nõusolek raieks, kui tegemist on üldplaneeringu määratud rohealaga. Samuti peaks määrus kohustama Keskkonnaametit kontrollima 15 päeva jooksul, kas metsateatis on kooskõlas üldplaneeringus paika pandud maakasutusega.

Ettepanek on ajendatud käesoleva aasta septembris aset leidnud juhtumist, kus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole pöördus arendaja palvega kooskõlastada Kadaka tee 88 kinnistule kavandatavad detailplaneeringu eskiislahendused.

Linnaplaneerimise ameti arhitektide arvates oli tegemist igati õnnestunud ja kvaliteetse arhitektuurse kontseptsiooni ning väliruumi lahendusega. Samas juhtis amet tähelepanu, et planeeringu käigus tuleks säilitada kavandatust laiem roheala, kaitstes sealjuures ka alal juba kasvavaid puid ja lisades uut haljastust. Sarnase nõude esitas ka Tallinna Keskkonnaamet, rõhutades, et väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada. Nõude eesmärk on leevendada Kadaka tee kui tulevikus väga tiheda liiklusega tänava mõju elupiirkonnale.

Erikohtlemisega naabrid

Probleem algas sealt, kui arendaja tutvus kohapealse olukorraga ja avastas naaberkrundilt ulatusliku lageraie. Loomulikult tekkis neil küsimus, et miks ühelt kinnistu omanikult nõutakse rangelt üksikute puude säilitamist, kui samas asuval naaberkinnistul võib erinevate ametite poolt rohevõrgustiku arengualal väärtuslikeks puudeks peetud kõrghaljastuse lihtsalt maha raiuda. Arendaja väitel on tegemist ebavõrdse kohtlemisega.

Sarnased juhtumeid, kus keskkonnaamet on andnud Tallinna linna haldusterritooriumil õiguse lageraieks, on veelgi ja kahetsusväärselt ei ole lageraieid mitte keegi Tallinna kohaliku omavalitsuse ametitega kooskõlastanud. Samas täiendati 2017. aastal metsaseadust sättega, mis ütleb, et "Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist".

Probleem seisneb aga selles, et nimetatud säte on seadusandja poolt määratud jõustuma alles 2020. aasta 1. septembril. On tekkinud reaalne oht, et keskkonnaameti loal saab selles ajavahemikus mitmed Tallinna rohealad lagedaks raiuda, ilma et linnal oleks õigust sekkuda. Sätte olulisust silmas pidades leian, et sedavõrd pikk jõustumise viiteaeg ei ole põhjendatud ning Keskkonnaministeeriumil tuleks algatada seadusmuudatus, millega jõustatakse metsaseaduse nimetatud paragrahv niipea kui võimalik.