Muinsuskaitseseaduse eelnõud ei ole tehtud kiirustades. Eelnõu tegemist alustati pea viis aastat tagasi. Enne eelnõu väljatöötamist viidi eraomanike seas läbi põhjalik uuring „Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine“. Uuringu koostasid Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut ja Eesti Kunstiakadeemia (tellis riigikantselei säästva arengu komisjon). Seal analüüsiti riigi ja eraomanike vahelist suhet ja rollide jagunemist mälestiste kaitsel ja arendamisel. Uuring tõi probleemidena välja piirangute rohkuse ja vähese paindlikkuse, aga ka muinsuskaitsjate, kompetentside ja finantside nappuse, eelkõige väikesed muinsuskaitsespetsiifilised riiklikud toetused.

Kõiki neid probleeme on eelnõus adresseeritud: lisatud on paindlikkust, piirangud lähtuvad mälestise liigist ning riik hakkab hüvitama mälestise omanikule seda osa töödest, mis on erinev tavatöödest – uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas. See on lisaks tänasele 1,5 miljonile eurole restaureerimistoetustele. Viimastel aastatel on lisaks muinsuskaitseameti toetustele mälestisi restaureeritud ka PRIA, EAS-i ja riigieelarve otsetoetustest.