See on jätkuvalt regiooni suurim väljakutse, mis ohustab palju laiema piirkonna, sealhulgas Euroopa stabiilsust ja turvalisust. On ütlematagi selge, et naaberriigina kannatab Türgi nii kriisi kui sellest tuleneva terrorismi ja migratsiooni all kõige rohkem.

Seistes silmitsi võimalusega, et Idlibit ähvardav uus sõjaline rünnak Assadi režiimi poolt toob kaasa järjekordse põgenikelaine, oli Türgi see, kelle algatusel töötati välja uus plaan pingete leevendamiseks ja relvarahu saavutamiseks. Seda tehes on Türgi jälle kord kaitsnud ka NATO alliansi piire ja säästnud Euroopat uue rändelaine survest.

Tänase seisuga võõrustab Türgi 3,5 miljonit Süüria põgenikku - rohkem kui ükski teine riik maailmas - ning on kulutanud põgenike majutamisele, koolitamisele ja tervishoiuteenustele omavahenditest 32 miljardit dollarit.

Hiiglaslik koorem

Türgis on kokku 21 ajutist majutuskeskust, mis pakuvad peavarju 230 000 süürlasele. Kõigile rahvusvahelist kaitset saavatele süürlastele on tagatud tasuta juurdepääs Türgi tervishoiusüsteemile. Ülejäänud kolm miljonit pagulast elavad põhiliselt linnades. Kõigist Süüria pagulastest ligikaudu miljon on kooliealised lapsed. Iga päev sünnib Türgis keskmiselt 400 Süüria päritolu last.

Koolis käivate laste määr Süüria põgenike hulgas on kasvanud 65%-ni, mis vastab peaaegu 650 000 kooliskäivale Süüria lapsele. Täiendavad kolm miljardit eurot Euroopa Liidu lubatud abi - kui see ükskord Türgile kättesaadavaks tehakse - on plaanis kasutada peamiselt selleks, et tagada Süüria pagulaslastele parem juurdepääs haridusele.

Suurim doonorriik maailmas

Türgi humanitaaralane töö ei piirdu vaid Süüria põgenike abistamisega. Türgi on viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud ja mitmekesistanud humanitaarabi andmist globaalsel tasandil - Haitist Nepaalini, Guineast Somaaliani, Saheli piirkonnast Indoneesiani ja Palestiinast Myanmari rohingyadeni. Ülemaailmse humanitaartegevusega on seotud Riiklik Arenguagentuur (TIKA), Riiklik Katastroofide Ohjamise Amet (AFAD), Türgi Punane Rist ja arvukad MTÜd. Ülemaailmse humanitaarabi raporti kohaselt sai 2017. aastal Türgist suurim doonorriik maailmas, kes panustas humanitaarabisse 8 miljardit dollarit; ning kõige heldem doonor, kui võtta arvesse ametliku humanitaarabi suhet rahvumajanduse kogutulusse. Arenguabi kogukulutuste poolest on Türgi maailmas kuuendal kohal, olles ise maailma 17. suurima majandusega riik.

Türgi on ka edaspidi, kooskõlas riigi ettevõtliku ja humaanse välispoliitikaga, esirinnas humanitaarkriiside ja nendega seonduvate väljakutsetega tegelemisel. Tänastele globaalsetele väljakutsetele saab kõige edukamalt vastu astuda kollektiivsete jõupingutuste ja tõhusa mitmepoolsuse abil. Meie jaoks on loomulik selle nimel koostööd teha oma liitlaste ja sõpradega Euroopas, kuna me jagame sama maailmavaadet, mis saab alguse meie ühisest naabruskonnast.