Muidugi võib olla, et kui Eesti valitsus poleks Estonian Airi asemele Nordicat teinud, ei avaks airBaltic nii palju otseliine Tallinnast, vaid lennutaks eestlasi maailma Riia kaudu. Siiski panevad uudised mitme Nordica otseliini sulgemisest küsima, kui hästi või kui kaua suudab see ettevõtte oma esialgset ülesannet täita. Ei ole kindel, et Taavi Rõivase valitsuse tehtud valik, mille ka Jüri Ratase valitsus on vaikimisi heaks kiitnud, ikka annab parima võimaliku tulemuse.

Muudest valikutest ei ole kunagi tõsiselt kaalutud ideed luua Balti riikide ühine lennufirma. Peamine põhjus on Eesti ja Leedu kartus, et selle koosluse domineerivaks lennujaamaks saaks Riia oma. Küllap nii olekski, aga tulemus ei pruugiks olla kehvem praegusest olukorrast, kus airBaltic surub Nordicat nurka ja Nordica on olulisel määral Poola LOT-i lükata-tõmmata.

Riiklikust lennufirmast Nordica tuleb kurvastavaid uudiseid, aga Ratase valitsus ei hooli lennuühenduste teemast või ei valda seda üldse.

Peale selle, et Nordica kasutab piletite müügiks LOT-i platvormi, kuulub Poola ettevõttele ka 49% Nordica tütarfirmast Regional Jet, mis Nordica liine teenindab. LOT-i mõjuvõim on seega küllalt suur, et sundida Nordicat sulgema kehva otsese tasuvusega, kuid Eesti turismi ja äri seisukohast olulisi liine, ning suunata vabanevad lennukid ja personal teenindama kasumlikumaid allhankelepinguid.

Teist järele proovimata võimalust – doteerida mõnd rahvusvahelist lennuliini, nagu riik toetab paljusid riigisiseseid transpordiühendusi – uuris 2016.–2017. aastal riigikantselei eksperdirühm. Rühm jõudis järeldusele, et praegune EL-i reeglistik ei välista seda täielikult, aga piirab siiski liiga palju. Tehti ka plaan esitada Euroopa Komisjonile reeglistiku muutmise ettepanekud.

Edasistest arengutest selles ja üldse lennuühenduste küsimuses majandusminister Kadri Simson kahjuks vaikib ning Ratas ajab tühja juttu. Just praegu kuluks ära nende kinnitus, et Eesti riiklik lennufirma ei tee jälle hädamaandumist.