Esimene eeldus on, et äriühing toimib iseseisvalt. See on nii omaniku ootus kui ka kirjas Euroopa Liidu reeglites: kui riik paneb talle kuuluvasse lennuettevõttesse mis tahes vormis raha, on see enamasti lubamatu riigiabi. Paraku on Meelis Niinepuu ettepanekute puhul valdavalt tegemist riigiabiga.

Teiseks peame vaatama, millist turutõrget me eemaldame. Tallinnas on väga mitmekesine valik lennuvedajaid, kelle enamik näeb eelseisval aastal ette reisijate arvu kasvu. Toetades näiteks hankelepingute kaudu jõuliselt ühte neist, võime oluliselt kahjustada teisi. Tagajärg oleks lennuettevõtete hulga, konkurentsi ja sihtkohtade arvu vähenemine ning piletite hinna tõus. Ka Nordica peab tegutsema konkurentsi tingimustes. Rahvusliku lennufirmana peab ta olema aktiivne pigem siis, kui teised lennufirmad tõmbuvad majanduse tsüklilisuse tõttu tagasi koduturule, ja majanduskasvu faasis otsima ärivõimalusi eksporditurgudelt, mitte verise hinnavõitlusega kaasa jooksma.

Vaatame Niinepuu ettepanekuid lähemalt.

Kuulutada olulisele liinile välja avalik hange

Esiteks ei saa eeldada, et koduvedajal on head eeldused hanget võita. Eestis on praegu juba mitu ettevõtet, kes pargivad oma lennukeid öösel Eestis, ja Euroopa Liidus teisele turule baasi luua ei ole keeruline. See-eest võime ühe liinihankega kahjustada muud lennuvõrku. Näiteks Brüsselist on head võimalused edasi lennata, kuid kui me seda liini doteeriksime, tekiks seal teiste sõlmlennujaamadega võrreldes hinnaeelis. Need, kes praegu veavad sõitjaid Frankfurti, Amsterdami või Kopenhaagenisse, peavad vaatama, kas neil on seda edaspidi mõistlik teha praeguse tihedusega. Seega võiksime oluliselt moonutada kogu liinivõrku ja tekitada kasu asemel hoopis kahju.

Vähendada märkimisväärselt lennujaamatasusid, toetades Tallinna lennujaama.