Üha sagedamini näeme ajakirjanduses nõutavat põlevkivienergeetika kiiret lõpetamist ning eks kerki Eesti ökoloogiline jalajälg teemana üles ka eile alanud kliimakõnelustel Katowices. Isegi riigikogu liikmete tasemel nõutakse selleks konkreetseid kuupäevi, mis enamasti piirduvad 20–30 aastaga. Samal ajal ei anta endale aru, mis peaks põlevkivienergia asemele tulema, sest selleks puuduvad kritiseerijatel tehnilised teadmised.

Enamasti tuuakse argumendiks, miks lõpetada põlevkivienergia kasutamine, kliima globaalset soojenemist. Kuid kliima soojenemine ei pruugi olla inimtekkeline (valitsustevahelise kliimapaneeli hinnangul pigem siiski on – toim) ja isegi selle jätkumist peavad paljud silmapaistvad teadlased küsitavaks. Järjest enam räägitakse hoopis uuest minijääajast, sest kliimamuutused on olnud ja on ka edaspidi tsüklilised.