Olin nädalavahetusel päriselt liigutatud. Toimetasin ning panin meie veebiversiooni üles EKRE lihtliikmete lugejakirju. Mulle vaatas vastu meeletu frustratsioon, et Jumal, sa oled kõrgel, sa näed, aga ei mürista – miks ometi lased sa Eestil nii käest minna?!

Olen niisugust ülimat jõuetusetunnet kogenud palju kordi varemgi. Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Gruusias, kus võimulolijad sõna otseses mõttes irvitasid demonstrantide üle. Kohus muutus paragrahvi väänamise paroodiaks, meedias tehti võimukriitikutest vaheldumisi reeturid või klounid, iga nende libastumist tõlgendati eriti pahatahtlikult, edusamme saatis aga vaikus või inisev määgimine.