Kuulge, kui võtaks õige aja maha? Kõik koos? Vaataks tagasi, püüaks analüüsida meie olukorda. Kainelt, sügavuti, võimalikult objektiivselt. Justnagu kõrvalt vaadates. Raputaks peast välja kõik sinna kogunenud hoiakud ja hinnangud, sildid ja loosungid, alustaks päris algusest. Nullpunktist?

Tunnistaks, ausalt ja enesekriitiliselt – mõlemad osapooled – et oleme KÕIK teinud vigu, käitunud valesti, pole püüdnudki rahvuslikku ühisosa leida. Kas tõesti on ikka arukas niiviisi siin väikeses tiigikeses omavahel kakelda?

Millest see agressiivne hüsteeria alguse sai? Kes viskas esimese kivi?