Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on keerulises olukorras. Meie liitlased ei ole enam nii ühtsed kui varem. Euroopa Liit jageleb brittidega Brexiti ja Poolaga õigusreformi pärast. Suurbritannia hakkab Euroopa Liidust lahkuma ja see võib nende majandust nii tugevalt mõjutada, et mõjub pikemas perspektiivis ka nende võimele kaitsemissioonidel osaleda. Poola on Eesti jaoks oluline liitlane, kelle sõjalisi võimeid ja sarnast kaitsehuvi me vajame. Samal ajal on Euroopa Liitu kuulumine ja teiste riikidega heade suhete hoidmine Eestile endiselt oluline.

Teisest küljest venib Atlandi ookean aina laiemaks, sest Euroopa ja USA ei astu enam ühte jalga. Eesti lehed kajastavad aktiivselt USA presidendi Donald Trumpi samme, millest mõnigi on seotud NATO-ga. Näiteks on ta mõelnud sealt lahkumisest ja arutlenud selle üle, kas iga väikeriigi kaitsmine on USA huvides.

USA on heitnud Euroopa riikidele ette, et nad ei kuluta kaitsele piisavalt palju. Eesti on üks väheseid, kes täidab miinimumnõude. See on Eesti jaoks oluline, sest mida rohkem raha, seda tugevam on NATO ja seda kaitstum Eesti. Samal ajal on Venemaa astunud selgeid samme, et endiseid Nõukogude Liidu liikmeid tagasi enda poolele saada. Kõige selgemini on seda näha Ukrainas, mis on küll iseseisev, kuid mille piirid on muutunud. Eesti, kes on siiani lootnud ühtsele lääne liitlaskonnale, on probleemi ees: mida teha edasi?