Ei mäleta Eesti viimasest kümnendist korraga nii suure hulga erakondade sündi ehk siis Rõivase selline väide faktikontrollis ilmselt põruks.

Muuhulgas märgib Rõivas, et tänane peaminister Jüri Ratas on lükanud väiksemad partnerid räästa alla ja ilmselgete rumalate otsuste puhul lükanud vastutuse neile. Ometi mäletame minevikust hästi, kuidas just tema kodupartei Reformierakond on vahetanud oma partnereid valitsuses ja alati on kõik patud nuheldud minema pekstu kaela. Tore näide oli ka 2015. aasta koalitsioonikõnelustelt, kus Vabaerakond suhteliselt kiiresti laua tagant minema saadeti, kuna Taavi Rõivasele sai selgeks, et sellest erakonnast puudlit teha ei õnnestu.

Eriti kõnekas on Rõivase järgmine lause: „Reformierakond koos EKRE-ga on meie valijate jaoks probleem." Mina võtan seda sõna-sõnalt, kuigi mõistan, et see pole selle mõttega öeldud.

Ei kuulu neile

Jah, Reformierakond on seni Eestile probleem, kuni nad ei hakka aru saama, et Eesti riik ei kuulu ainult neile ja kindlasti ei ole enesestmõistetav, et nemad peavad kuuluma valitsusse. Mõnegi reformierakondlase sõnavõtust kumab läbi etteheide, et mingi kamp on neilt hetkel võimu kaaperdanud ja see ilmne ülekohus tuleb viivitamatult lõpetada. Jah, mulle ka ei meeldi see praegune valitsus, aga demokraatial on omad reeglid.

Kogu intervjuust kumab läbi ka Taavi Rõivase vastumeelsus EKRE suhtes. Jah, nad ongi kollid ja annaks jumal, et EKRE iial võimule ei saaks, aga suures pildis on nad siiski osa me oma Eesti inimestest. Muuseas, suur osa nendest inimestest on need, kellele härra Rõivas oma valitsusega ei suutnud piisavalt aega ja tähelepanu pühendada ja kellest igal võimalusel lihtsalt üle sõideti.

Jaburaim võrdlus

Ja nüüd jõuan ma selleni, mis mind eriti ärritas. Taavi Rõivas ei suuda teha vahet Vabaerakonnal ja Eesti 200-l, väites, et need on üks-ühele sarnased. No jaburamat võrdlust annab ikka välja mõelda. Vabaerakond sündis rahulolematusest kartellierakondade võimu tsementeerimisest Toompeale. Aina suuremast kaugenemisest oma rahvast ja nende soovidest.

Vabaerakond sündis idealismist. Kui Eesti 200 võrrelda mõne erakonnaga Eesti poliitmaastikult, siis saaks ühiseid jooni leida omaaegse Res Publica sünniga: esitati tellimus, leiti inimesed, maksti tellimuse täitmiseks raha ja tellimus täideti. Keda peab Rõivas silmas, kui väidab, et nii Vabaerakonna kui ka Eesti 200 sünni juures on samad inimesed, jääb mulle mõistmatuks. Mina ei leia ühtegi ühist nime, mitte ainsatki, kellel oleks olnud kandev roll Vabaerakonna sünni juures.

Ühes võib Taavi Rõivasega aga ka nõustuda. Keskerakonna valimisvõidu puhul tuleb leida sobiv koht nende nn „vene tiiva" esindajatele ja see ei pruugi meile üldse meeldida.