Teadmatuses võime pea mõnusalt liiva alla pista ja nautida pettekujutelma, et selliseid juhtumeid pole. Samuti on enamikul juhtudel raske tõestada tööalast tagakiusamist – nii on naiste õiguste eest marssimine ning probleemile tähelepanu tõmbamine igati õigustatud.

Mis probleemid on Eesti meestel?

Vabaerakonlased on aga tuntud selle poolest, et ei viitsi teistega kõrvuti kõvasti „kaagutada“, vaid hüppavad kohe probleemi keskmesse. Perevägivalla ning tööalase diskrimineerimise puhul jõuame tahes või tahtmata meeste küsimuseni. Miks sellised juhtumid aset leiavad? Iga probleemi lahendamine algab põhjuse selgitamisest.

Lastelegi õpetame maast madalast: kui sind kiusatakse, siis on see kahepoolne – esiteks on su enda enesehinnanguga midagi valesti, et lased ennast kiusata, kuid olulisem on kiusaja isik – temal on mingi probleem, mida ta ise lahendada ei oska ja elab seetõttu teiste peal välja.

Olen aastaid töötanud suurfirma personalijuhina, tegelenud ettevõtluse ning poliitikaga. Naisena. Kõige krooniks veel aastate jooksul veel elanud ebatraditsiooniliselt lasterikast pereelu, olles abikaasa ning praeguseks viie lapse ema. Selle aja jooksul olen saanud palju erinevaid kogemusi. Ei saa öelda, et mind oleks konkreetselt naiseks või emaks olemise pärast taga kiusatud, kuid kindlasti on üritatud ja korduvalt. Kõige hullemad näited on praeguse riigikogusse kandideerimise kampaania ajast.

Võrdsed võimalused ei tähenda sooneutraalsust

Kindlasti ei toeta ma sooneutraalsust ega lõputut võrdsust. Mulle väga meeldib, kui avatakse uksi, kingitakse lilli jne. Toetan aga võrdseid võimalusi, kus igaüks teeb seda, mida oskab, suudab, soovib, et poleks asju, mida naise või mehena valida ei võiks.