Aktsiisipoliitika fantastilised arvutused

Reformierakondlaste arvutused muutuvad valimiste lähenedes üha fantastilisemaks. Aktsiiside osas žongleeritakse uljalt summadega mõnesajast miljonist kuni miljardi euroni, laskmata faktidel ja reaalsel elul end segada. Meelevaldselt liidetakse kokku esialgsed maksulaekumiste prognoosid, neile omakorda hüpoteetiline käibemaks ning kõikvõimalikud eeldused ja tõendamata hinnangud. Suures arvutamistuhinas minnakse mööda elementaarsest tõsiasjast, et ükski prognoos ei ole reaalne laekumine ehk prognoosist väiksem tulu ei vii automaatselt riigieelarvest ühtegi eurot.

Toon piltlikku näite. Kui täna on viis kraadi sooja ning ilmajaam prognoosib homseks kümme kraadi, aga temperatuur jääb hoopis kuue kraadi juurde, siis kas õues läks neli kraadi külmemaks või ehk siiski ühe kraadi võrra soojemaks? Reformierakonna valvevastus oleks siin, et valitsuse tõttu läks ilm vähemalt kaheksa kraadi külmemaks ning ainult nende plaan tooks Eestile parema ilma.

Riigieelarve täitmine 2018. aastal oli 100,4% planeeritust ning seejuures kasvasid võrreldes eelmise aastaga ka aktsiisilaekumised. Alkoholiaktsiisi osa selles on olnud viimased viis aastat vahemikus 220-250 miljonit eurot. Seega on võimatu väita, et teistsugune aktsiisipoliitika oleks toonud Eesti riigieelarvesse pool miljardit eurot rohkem. Veelgi absurdsem oleks seda oodata õlleaktsiisi langetamise arvelt, kuna õlleaktsiis moodustas 2018. aasta tuludest vaid ca 80 miljonit ning selle laekumine oli varasematel aastatel veel väiksem.