Hiljemalt kaheksa kuu pärast Danske panga Eesti filiaal enam ei tegutse. Võib öelda, et filiaali sulgemise korralduse andnud Eesti finantsinspektsioon lihtsalt kiirendab Danske siinse tegevuse lõppu, sest pank oli niigi juba mitu aastat Eestis tegevust jõuliselt koomale tõmmanud. Tulevikku silmas pidades on põnev eeskätt küsimus, kuhu liigub Eestis rahapesuvastane võitlus.

Huvitaval kombel vajutas riigikogu õiguskomisjon, mille esimees Jaanus Karilaid süüdistas Danske panga õigusrikkumistes oma erakonna peamist poliitilist vastast ehk Reformierakonda, möödunud nädalal rahapesuvastaseid meetmeid karmistavale seaduseelnõule pidurit – arvas selle menetlusest välja. Poliitik, kelle sõnavõtte ei saa enamasti vaoshoituks nimetada, teatas nüüd hambutult: „Oleks vastutustundetu võtta kiirustades seadusena vastu praak, mis võib kahjustada meie ettevõtluskeskkonda ja riivata isikute põhiõigusi.”

Riigikogu uus koosseis peab rahapesu tõkestamise vahendeid karmistava seaduseelnõu ruttu uuesti menetlusse võtma.

Üks palju vaidlusi tekitav põhimõttelise tähtsusega punkt eelnõus tõesti on: ümberpööratud tõendamiskohustus, mis annab rahapesu andmebüroole õiguse arestida aastaks rahapesu kahtluse alla sattunud isiku vara ja kohustab seda isikut tõendama oma vara legaalset päritolu. Praegu on kahtluse korral võimalik vara arestida üksnes siis, kui tegelikku kasu saajat ei õnnestu kindlaks teha. Ühest küljest annaks selline seadusemuudatus rahapesu andmebüroole, mis näiteks Danske skandaali puhul jäi peaaegu märkamatuks, võimsa relva, aga teisalt tekitaks ka selle relva tahtmatu või tahtliku kuritarvitamise ohu.

Ent eelnõus on teisigi ja mitte nii vaieldavaid punkte: näiteks taheti finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär tõsta 32 000 eurolt viiele miljonile eurole. 32 000 eurot on Danske rahapesu mastaabiga võrreldes naeruväärne summa. Vähemalt trahvide ja mõnes muuski mõttes oleks riigikogu küll võinud täiskäiguga edasi liikuda hoolimata sellest, et ees seisab koosseisu vahetus.

Praegu jättis õiguskomisjon mulje, et rahapesuvastane võitlus huvitab poliitikuid ainult niivõrd, kuivõrd seda saab kasutada poliitilises võitluses, aga tegelik rahapesu tõkestamine on midagi teisejärgulist. Loodetavasti ei jäta peagi valitav uus riigikogu koosseis seda eelnõu tolmuma, vaid võtab ruttu uuesti menetlusse.