Vaimse eripäraga peavad igapäevaselt toime tulema paljud. Olgu selleks depressioon, ärevushäired, skisofreenia või midagi muud. Olenemata erivajadusest ei tohi kedagi ühiskonnast ja tööelust eemale tõrjuda. „Pole hullu“ just sellele tähelepanu pöörabki. Kampaanias annavad mitmed inimesed oma kogemuse põhjal lihtsaid õpetusi, kuidas igapäevaselt erivajadusi arvestades koos paremini tegutseda.

Lood elust enesest

Oma loo jutustavad ja nõu annavad mõnd vaimset eripära omavad inimesed meie endi seast. Näiteks jagavad oma mõtteid need, kes on kogenud depressiooni või söömishäireid. Samuti annavad nõu mõnd neuroloogilist eripära, nagu autism või Aspergeri sündroom, kogenud inimesed. Teiste seas saavad sõna Eesti Aspergerite Ühingu juhatuse esimees Kaarel Veskis, kunstnik Uku Vahur ja agentuuri Mixd tegevjuht Meelis Eesoja. Nad kõik on tavalised inimesed meie kõigi keskel, kuid igaüks neist näeb maailma veidi omamoodi.

Mõtlemapanev statistika

Täpsemalt tajub maailma teisiti iga neljas. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on statistika kõnekas. “Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puutub iga neljas inimene mingil eluperioodil kokku kergema või raskema vaimse tervise häirega ja see on täiesti loomulik, mistõttu on igati asjakohane kampaania hüüdlause „pole hullu“,” ütleb minister. “Me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsilisest, vahel vaimsest tervisest.“

Lisaks mõnd vaimset eripära kogevatele inimestele aitavad kampaanias teemat laiemalt lahti mõtestada ka valdkonna eksperdid SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Autismikooli looja Ivica Mägi.

Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee.