Kaheköitelist ­Konstantin ­Pätsi elulugu on raske ühe käega tõsta ja liigutada. Tunnustatud ajaloodoktorid ­Toomas Karjahärm (74) ja Ago Pajur (56) on viinud meie ­elulookirjanduse uude kaalukategooriasse. Raamatu eessõnas kahetseb Karjahärm: „Paraku pean tunnistama, et Pätsist kui inimesest ja tema intiimsemat laadi sisemaailmast olen suutnud kirjutada vähe.“ Aus ülestunnistus. Kuigi autor ei täpsusta, mis teda siis kammitses. Noor Päts astub juba esimese peatüki teksti üheteistkümnendal leheküljel keiserlikku Jurjevi (Tartu) ülikooli. On aasta 1894 ja peategelane 20aastane.

Konstantini lapsepõlvest ja noorusest läheb raamat peaaegu mööda. Sellest võinuks siiski kirjutada. Kas või kasutades allikana tema noorema venna Voldemar Pätsi mälestusi, mis ilmusid 2013. aastal raamatuna „Tagasi koju“. Ei maksa arvata, et kõik ajaloohuvilised on seda lugenud. Lapsepõli ja kodu kui inimest vormiv aeg ja ruum kuuluvad igasse biograafiasse. Eriti siis, kui seal leidub mõni intrigeeriv ajalooline saladus.

Täispikka Pätsi elulugu loe Areenist.