Väitlusselts soovib väitlemise lisamist kooliprogrammi

Öeldakse küll, et rääkimine hõbe – vaikimine kuld, aga ometi võib ka rääkimisega kuldmedali saada. Näiteks väitlemisega tegeldes.

Kuigi mittetulundusühinguna kinnitati Eesti Väitlusselts alles eelmise aasta maikuus, loodi see tegelikult juba 1994. aastal Avatud Eesti Fondi programmi alusel.

Pikki aastaid igasugusest normaalsest väitlusest eemal olnud Eestis polnud traditsioone, mis oleks aidanud väitlusel siin kanda kinnitada. Ometi läks nii, et salkkond tollase Tallinna 7. Keskkooli noori, kes alles paar kuud varem emakeeletunnis väitlusest esmakordselt kuulis, sõitis Budapesti võistlema – kogemustepagasis vaid Pedagoogikaülikooli reklaamitudengite tehtud näidisväitluse videokassetilt õpitud nipid.

Oma arvamus ei loe

Eesti oli kiire õpilane – ja kogenud lääneriigid aitasid omalt poolt väitluse arengule kaasa. Nii loodi New Yorgi Avatud Ühiskonna Instituudis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele spetsiaalne, nn. Karl Popperi väitlusprogramm. Selle programmi järgi väitlevad praegu keskkooliõpilased; tudengid harrastavad parlamentaarset väitlust, milles toimuvad ka maailmameistrivõistlused.

Kuigi kahel väitlusstiilil on erinevad reeglid, käib mõlema kohta lihtne tõde: oluline ei ole väitleja isiklik seisukoht.

Eesti Väitlusseltsi juhatuse liikmed, tavaelus emakeeleõpetajad Katrin Viru ja Katrin Aava on kindlad, et "Popper" sobib suurepäraselt just algajatele. "See aitab süsteemi luua," kinnitab Viru. "Tõik, et see formaat eeldab ka tõestusmaterjali kogumist, arendab noort, annab teadmisi," lisab Aava.

Parlamentaarne väitlusstiil sarnaneb rohkem tõelise Ameerika või Inglise parlamendiga – koos valitsuse, opositsiooni ja spiikriga. Seetõttu on siin kodutöö ja tõestusmaterjal vähem olulised – tähtsamad on retoorikavõtted, veenmisoskus ja ilukõne.

Lisaks eelmainitud väitlusformaatidele harrastavad väitlejad ka kõnevõistlust ja mock-trialíit ehk libakohust. "Libakohus on tõeline teater, kus saab kõvasti nalja, kuid ka see on tegelikult võistlus, kus parim saab auhinna," sõnab Katrin Aava.

Taovad rauda

Väitlusselts ei propageeri ainult väitlemist. "Meie eesmärk on kriitiline mõtlemine, väljendusoskus, retoorika, ka vastase ärakuulamise oskus," loetleb Aava. Aga mitte ainult – seltsi püha eesmärk on ka väitluskultuuri arendamine koolides.

"Me peame ise arenema, et teisi paremini koolitada. Praegu oleme saavutanud korraliku harju keskmise taseme, aga see ei rahulda meid enam," ütleb Katrin Viru, kelle sõnul tunneb väitlusselts kõige enam puudust ühest ülikooliprofessorist.

"Praegu oleme meie, õpetajad, kõige kõrgem tasand, aga sellest ei piisa," räägivad nad, kuid lubavad rauda edasi taguda. "Kui väitlus- või kõneõpetus on keskkooliprogrammi valikainena sisse kantud, siis me oleme oma töö teinud," sõnatakse.

Mis saab aga siis, kui praegused tudengiväitlejad ülikooli lõpetavad – kas siis tuleb vaevaga kätteõpitud oskused unustada? Esialgu Eestis täiskasvanud väitlejatele võistlusi ei korraldata, ka välismaal on neid vähe. Katrin Aava ja Katrin Viru tunnistavad, et on seda nii mõnigi kord teravalt kahetsenud. "Meid diskrimineeritakse," kaebavad nad naljaga pooleks. Aga tegelikult on nad rahul.

"Väitlemisega algas mul teine elu – ma hakkasin aru saama, mis siin elus toimub," sõnab Aava. Liiga hea, et olla tõsi? Siiski mitte – võtmesõnaks on hoopis kriitiline mõtlemine.

Ja mõlemad on veendunud, et väitlusest niisama lihtsalt lahti ei öelda, nagu ei loobuta ka sellega kaasas käivast lõbusast elust.

Sest lõbus on see elu tõesti – võistlused siin ja välismaal, naljaturniirid ning suvelaagrid töö, lõbu, rahvusvaheliste sõprade ja muretute tundidega päikese käes. Kes suudaks väita, et sellest on midagi veel paremat? Ainult hea väitleja, aga temagi süda oleks raske.

Väitlemine

* Tudengite väitlusvõistkonnad koosnevad kahest liikmest ja keskkooliõpilaste võistkonnad kolmest.

* Tudengite puhul on pooled jagatud "valitsuseks" ja "opositsiooniks", keskkooliõpilaste puhul "jaatajateks" ning "eitajateks".

* Osapooled saavad sõna kordamööda.

* Väitleja ei väljenda isiklikke veendumusi, vaid eitab või jaatab teemat loosi tahtel.

* Väitlemise eesmärgiks on välja tuua erinevad vaatepunktid teemale.

* Väitleja peab olema veendunud selles, et absoluutseid tõdesid ei ole olemas ning parema pildi saamiseks tuleb iga teema poolt- ja vastuargumendid välja tuua.

* Väitluse võitja otsustab kohtunik. Võidab võistkond, kes suudab kaitsta omi argumente ning vastase argumendid ümber lükata. Oma väidete tõestamine ja veenmisoskus on väitluses olulisemad relvad.