Orlovi lossi koduks pidava ajaloomuuseumi osakonnajuhataja Inge Laurik rääkis, et loss plaanib korraldada suviseks juubeliks maja ajalugu tutvustava suurejoonelise näituse ja selle tarbeks kogutakse kirjalikke mälestusi, fotosid ja esemeid lossi eluolu kohta.

“Paraku on muuseumisse jõudnud väga vähe materjali nii Orlovide-aegsest mõisaelust, 1930. aastatel lossis tegutsenud öölokaali olustikust kui ka nõukogude ajal majas toimunu kohta,” kahjatses Laurik.

Sünnipäeva puhul tahetakse tutvustada muuseumi ja maja laiemalt. “Inimesed, kes on tulnud praegusele damaskuseterase näitusele, avastavad sageli, et on esmakordselt Maarja-mäe lossis,” tõdes Laurik.

Maja ajalugu on mälestuste poolest vaene – inimlikke andmeid on väga vähe. Nii puuduvad muuseumil andmed toonaste interjööride, töötajate ja majas elanud inimeste kohta. “Teada on, et enamik krahvipere mööblist müüdi juba Eesti Vabariigi alguses oksjonil maha,” nentis Laurik. “Restorani ajast pole muuseumil peaaegu midagi eksponeerida, nii oleks põnev tarbeks elustada kasvõi nurgakenegi toonasest öölokaalist või elustada mälestusi lossi tornis elanud baaritüdrukutest,” lisas ta.

Et näitus õnnestuks, palutakse kõigil, kel lossi mineviku kohta materjale, võtta ühendust Inge Laurikuga telefonil 601 4599 või elektronpostitsi: inge@eam.ee

Maarjamäe loss on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10–17.

Nimi ei riku mäge

Vanasti tunti Maarjamäge Riiumäena – Strietbergina. Nimi arvatakse tulenevat Liivi sõja ajast, kui mäe otsas lõid lahingut Vene ja Mustpeade väed.

19. sajandi alguses ehitati sinna suhkruvabrik, mille järgi sai koht rahvasuus nimeks Suhkrumägi. 19. sajandi keskel ehitati künkale Rottermanni tärklise ja piirituse vabrik. 1869 hävis vabrik tulekahjus, Orlov ostis krundi Rottermanni pärijailt ja ehitas mõisa varemetes hoonete kohale.

1873. aastal ostis krundi Rotermanni pärijatelt 35 000 rubla eest Peterburi krahv Anatoli Orlov-Davõdov. Järgmisel kuul ilmus ajalehes Revalsche Zeitung kuulutus ruumide suveks üürileandmise kohta, milles paika nimetatakse juba Marienbergiks. Tsaari õukonna talliülem kindralleitnant Anatoli Orlov-Davõdov pani selle nime nähtavasti oma abikaasa või tütre (mõlemad olid Mariad) auks. Nime eestipärane variant Maarjamäe tuli käibele 1930. aastate lõpul.

1920. aastatel emigreerusid Orlov-Davõdovid Prantsusmaale ning mõnda aega kasutas lossi suvituspaigana Hollandi konsul Eestis. Aastail 1926–1928 rajati trepiterrassi ette mere äärde praegune Pirita tee.

1930. aastatel avati lossis esimese järgu hotell-restoran Riviera Palace, 1937. aasta jaanuaris ostis kinnistu 187 000 krooni eest Eesti Vabariik ja sama aasta novembris asus sinna riigi sõjaväe lennukool.

1940. aastal läks Maarjamäe Nõukogude sõjaväe kätte. Klubina kasutatava vana stiilse kaminasaali seintele maaliti kriiskavates toonides sõjateemalised propagandistlikud pildikesed. Kui sõjavägi lõpuks talle mittevajalikest hoonetest loobus, ehitati loss tihedalt täis ühisköökidega korteripugerikke. Alumisel korrusel tegutses pisike toidupood, mille laoruumiks oli endine kaunis kaminasaal.