Eesti loodushoiu keskus, Eesti keskkonnaühenduste koda ja Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus tegid keskkonnaministeeriumile ühispöördumise, millega soovitavad mitte anda AS-ile Raju luba Sindi paisule hüdroelektrijaam ehitada.

Nimelt taotleb paisu omanik AS Raju parasjagu keskkonnaametilt vee-erikasutusluba, et saaks Sindi paisul hakata elektrienergiat tootma, taastada olemasolev mittetöötav kalatrepp ning lisaks rajada jõe paremkaldale veel uus looduslähedane kalapääs.

„Leiame, et Sindi paisul ei tohiks lubada elektri tootmist, kuna selline tegevus mõjub kahjulikult sealse Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ning mõjutab negatiivselt ala kaitse eesmärki, elektri tootmisega seotud tegevusvariantide puhul pole Pärnu jõe head seisundit võimalik saavutada,” kirjutasid ühispöördumisele allakirjutanud organisatsioonid. „Soovitame Sindi paisu hüdrosõlme rekonstrueerimisel mitte anda luba hüdroelektrijaama ehitamiseks.”

Kalateadlane Jaak Tambets Eesti loodushoiu keskusest tõstis esile, et senised uuringud ja analüüsid lubavad väita, et arendaja poolt Sindi paisul kavandatavatel tegevustel on Pärnu jõele kui üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 loodusalale negatiivne mõju.

Tambets viitas, et hüdroturbiinide lubamisega tekib eriti just madalama veeseisuga perioodidel oht, et siirdekaladele kalapääsudesse turbiinide kõrvalt enam piisavalt vett ei jagu. „Uue suure veetarbega hüdrojaama rajamine Sindi paisu juurde, sellega paratamatult kaasnev jõepõhja ja jõe vooluosade ulatuslik muutmine ja ümberkujundamine hüdrojaama ümbruses ning hilisem pidev hüdroloogilise režiimi häirimine läheb loodusala kaitsenõuetega kindlasti otsesesse vastuollu,” tõdes Tambets. „Halvimal juhul võib see põhjustada Pärnu jõe ainukese allpool Sindi paisu asuva koelmuala hävimise.”