Novembrikuine gripihooaeg on täies hoos ja hommikusel koosolekul on kolleege tavapärase kümne asemel kuus. Ülejäänud neli on arvatavasti kodus teki all või teevad jalavanni, arvab enamik inimesi. Tegelikult on tõenäoline, et vähemalt üks neist ei suuda tööle tulla üleväsimuse või sellest kujunenud depressiooni tõttu. Arstide hinnangul ja üleeuroopaliste uuringute põhjal võetakse juba kolmandik töövõimetuslehti tööstressi tõttu ja ligi pooled töötavad eestlased tunnevad väga sageli üleväsimust (vt rohkem andmeid graafikult).

„Õhtuti ma magama ei jäänud, öösiti ärkasin üles ja mõtlesin, et olen sisse maganud, ehkki kell näitas pool kolm, hommikul ärkasin juba kell kuus. Tööl olin väsinud, vihkasin oma kliente, ülemust ja iseennast. Lõpuks ei suutnud ma enam hommikul voodist tõusta, et tööle minna,” rääkis veel aasta tagasi peaaegu iga päev 12 tundi töötanud finantstöötaja Kristiina (täisnimi toimetusele teada – toim). Tööd vahetada ta ei tahtnud, sest ületunnid olevat sellele ametile omased ja tegelikult talle töö meeldis.

Edasi lugedes saab teada, mida tööstress endast täpselt kujutab, millised on etapid stressist depressioonini ning mida saab ise teha selleks, et pingeseisund ei kasvaks välja depressiooniks. Lisaks saab teada, mida eestlased nimetavad tööstressi tekitajatena ja mida sellest psühholoogid arvavad.