Hiljuti lugesin Marit Raami artiklit „Mees lastehaiglas?! Ainult akna kaudu”. Tore, et autor tõstatas selle probleemi ja kirjeldas oma kogemust. Otsustasin teemat jätkata, sest artiklist jäi mulje, nagu oleks isade haiglasse lapse juurde pääsemine ainult Eesti probleem.

Kurioosne, et sellesse, mis on loomulik ja inimlik, suhtutakse tihti kui teisejärgulisse probleemi. Sageli kulub aastakümneid, enne kui meie ellu juurdub loomulike ja inimlike vajaduste arvestamine.

Vahet peab tegema ema ja isa sünnitusmajas viibimisel ning nende viibimisel lastehaigla intensiivravi ja eriosakondades.

Isa sünnitusmajas viibimine on tsiviliseeritud riikides, sealhulgas Eestis, saanud täiesti tavaliseks. Peresünnitus on alati võimalik, kui ema ja isa seda soovivad. Kahju on aga sellest, et vanemad peavad siis maksma perepalati eest. Sünnitusmajade perepalati võimalus peaks kindlasti olema tasuta. Seda enam, et tänapäeval ei viibi ema ja laps koos isaga sünnitusmajas keskmiselt üle kahe päeva.

Muide, see tõeliselt loomulik võimalus – perepalati võimalus sünnitusmajas – ei ole sugugi igipõline.

Loe edasi homsest Eesti Päevalehest!