Asutavas kogus domineerinud vasakmeelsete, eeskätt sotsiaaldemokraatide survel jäeti 1920. aasta põhiseadusest presidendi ametikoht välja ja püüti riigi valitsemisse kaasata rahvast tervikuna. Selleks kirjutati põhiseadusse rahvahääletuse ja rahvaalgatuse põhimõte.

Rahvaalgatuse korras oli võimalik esitada parlamendile eelnõusid nii kehtivate seaduste muutmiseks ja tühistamiseks kui ka uute seaduste kehtestamiseks. Juhul kui parlament algatust ei toetanud, võis viia küsimuse rahvahääletusele. Samuti sai panna rahvahääletusele mistahes seaduse, mis oli parlamendis vastu võetud. Seejuures oli rahvahääletuse otsus ülimuslik ja kui see lahknes parlamendi omast, tuli parlamendil laiali minna, et korraldada ennetähtaegsed valimised.