Arvatavasti lahkus Kim Yo-jong pühapäeva õhtul Lõuna-Koreast rahulolevana, ehkki avalikkuse ees ei öelnud Põhja-Korea valitseja mõjuvõimas õde ühtegi sõna. Laupäeva hommikul president Moon Jae-iniga kohtudes tegi ta presidendipalee külalisteraamatusse sissekande, väljendades lootust, et kaks riiki lähenevad teineteisele ning jõuavad juba lähiajal jõukuse ja taasühinemiseni. Osa vaatlejate arvates võis neid ilusaid sõnu muidugi tõlgendada ka ähvardusena, kuid tema kohtumine presidendiga kulges igati sõbralikult. Ta andis üle venna käsitsi kirjutatud pöördumise, milles too teatas, et soovib niipea kui võimalik Mooniga kohtuda.

Pärast õe naasmist väljendas diktaator Kim Jong-un riigitelevisioonis visiidi üle rahulolu ja lausa tänas Lõuna-Koread sõbraliku vastuvõtu eest. Selline sõbralikkus oli täielikus kontrastis viimased kaks aastat kestnud tuumasõjaähvardustega ja ka olümpiamängude varasema ajalooga. 1987. aastal tulistas Põhja-Korea protestiks lähenevate Souli olümpiamängude vastu alla Lõuna-Korea reisilennuki 115 inimesega pardal. Alles 2002. aastal tappis riik karistuseks jalgpalli MM-i korraldamise eest kuus Lõuna-Korea mereväelast. Sellega võrreldes on vaid tühine ebamugavus, et kogu Põhja-Korea olümpiadelegatsiooni külaskäik jäi võõrustajate katta. Lõuna-Korea valitsus on naaberriigi sportlaste, muusikute ja tantsutüdrukute toitmiseks ja majutamiseks eraldanud 2,86 miljardit vonni (2,1 miljonit eurot) ja on vajaduse korral valmis kulutama veelgi rohkem.