Enamik Eesti Päevalehe lugejaid pole vanglamüüride vahel valitsevat tegelikku elu näinud, mistõttu kujutab igaüks seda ette omamoodi. Kas elu Eesti vanglates sarnaneb USA vanglafilmides nähtuga? On see õudne ja vägivaldne, lakkamatu enese maksmapanemine või hoopis tüütu, igav, üksluine? Millega vangid päevad läbi tegelevad? Kas nad kannatavad? Kas heastavad kuidagi oma tehtud kurja? Kas tuleks kasuks, kui nad seal võimalikult kaua oleksid? Millistel juhtudel tuleks see kasuks, millistel kahjuks?