Eestlased osalevad MM-il teist aastat. Valmistasime ette neli teemat: dopingainete legaliseerimisest, loomade õigustest, Kyoto konverentsist ja rahvusvahelisest kriminaalkohtust. Ülejäänud väitlused tuli improviseerida ja teema teatati üks tund enne väitluse algust. Väidelda tuli järgmistel teemadel: “Valitsus legaliseeriks vabatahtliku eutanaasia”, “Valitsus mõistab hukka Hollywoodi mõju ühiskonnale”, “Valitsus ei piiraks mitte mingil juhul sõnavabadust” ja “Valitsus mõistab hukka Iraagi pommitamise”.

Võistluste korraldajad organiseerisid väitlusi väga põnevates kohtades: erinevates erakoolides, näiteks Etoni KolledÏis, samuti Cambridge’is, Oxfordis ja parlamendi alamkojas.

Väärika punkti pani kogu üritusele särav ja vaimukas finaal Londoni keskaegses raekojas, kus inglased said oma kõnekunsti taset shotlaste vastu demonstreerida teemal “Riik peab indiviidi kaitsma tema enda eest”.

·otlased ei jätnud kasutamata võimalust, et väitluse käigus emotsionaalsel viisil inglastele meelde tuletada 700-aastast ajaloolist ülekohut ja inglastele iseloomulikku ülbust; viimastel tuli anda külm ja aristokraatlik vastulöök. Publiku poolehoid kuulus ruuduliste seelikute kandjatele, kuid kohtunikudki leidsid inglaste kaasuses loogikavigu. Maailmameistriteks kuulutati ·otimaa väitlejad, kellele kuulus võit ka üheksa aastat tagasi. Kolmandale kohale tulid Austraalia väitlejad.

Eesti võistkond tuli 31 osa-võtja seas 22. kohale. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas olime tshehhide ja sloveenide järel kolmandad.

MM-il tuleb kõigil osavõtjatel leppida asjaoluga, et olukorras, kus tuleb mitte ainult mõelda ja rääkida kiiresti ja täpselt, aga olla ka vaimukas ja sõnaosav, omavad võistlejad, kellele inglise keel on emakeel, edumaad. Samuti mängivad oma rolli ka pikaajalised väitlustraditsioonid, esimese kümne hulka jõudsid põhiliselt Briti Rahvaste Ühendusse kuuluvad maad.

Saime võrrelda end teistega, leida ühisjooni, aga ka erinevusi. Eesti õpilasväitlus on siiani olnud väga tõsimeelselt tõestamiskeskne, nalja tehakse ja improviseeritakse suhteliselt vähe, demagoogiat püütakse vältida, Maailmameistrivõistlustel aga pole rõhuasetus niivõrd sellel, mida räägitakse (see peab niikuinii olema loogiline ja asjakohane), kuivõrd sellel, kuidas materjali esitatakse. Näitlejameisterlikkus, huumorimeel, veenmis-oskus, isegi agressiivsus aitavad edule kaasa.

Eesti õpilasväitluse arengu seisukohalt on sellisel üritusel väga suur väärtus ja loodame, et meie väitlejad osalevad ka järgmisel suurüritusel Ameerika Ühendriikides.

MM-il osalemine osutus või-malikuks tänu haridusministeeriumi, Estonian Airi, Kultuurkapitali, Tallinna, Rapla ja Viljandi linnavalitsuste, Viljandi Kultuurkapitali, Sampo Kindlustuse, Eesti Väitlusseltsi ning Avatud Eesti Fondi toetusele.

Eesti Väitlusselts