Tõhusa keeleõppe korraldamise ja integratsiooni edendamise asemel rakendas eelmine valitsus survemeetodeid, mis venelaste lõimumisele tegelikkuses kuidagi kaasa ei aita. Vene gümnaasiumite 60% ulatuses riigikeele üleviimine ei tööta lõimumise kasuks, vaid loob pigem vastumeelsust keeleõppe suhtes. See on piinlikult kohmakas võte, mille tulemusel lõpetavad gümnaasiumi noored, kes ei valda soravalt riigikeelt, aga mis veelgi kahetsusväärsem, pole omandanud ka põhiaineid, kuna need jäid keelebarjääri tõttu segaseks.

Venelased tahavad keelt õppida

Müüt sellest nagu ei sooviks vene lapsed ja noored eesti keelt õppida, ei vasta tõele. Soovivad ning paljud ka õpivad, omal käel ja sõpradega suheldes. Üha rohkem võib kohata vene noori, kellel sorav eesti keel suus, ent see pole seaduse teene, vaid inimeste omavahelise suhtluse tasandil toimuva integratsiooni tulemus. Milleks siis vene noorte ja nende vanemate head tahet pärssida? Neile tuleb anda rohkem võimalusi paindlikuks, intensiivseks keeleõppeks, tagades samas ka põhiainete omandamine gümnaasiumis.

Kolme venekeelseid noori õpetava kooli, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi hoolekogud, pöördusid Tallinna linnavolikogu poole ettepanekuga võimaldada koolil ise otsustada, millisel viisil saavutada lõpetajate keeleoskuse vastavus B2 tasemele ning alustada tegevustega, mis võimaldaksid hiljemalt aastaks 2023 viia lõpetajate keeleoskus C1 tasemele, ehk siis aste kõrgemale.

Koolide hoolekogud ei taotle mitte eestikeelsest õppest loobumist, nagu avalikkust eksitades püütakse mulje jätta, vaid soovivad rakendada tulemuslikuks õppeks uusi motiveerivamaid ja loovust toetavaid võimalusi. Mis on selles halba kui venelased tahavad eesti keelt põhjalikumalt omandada?

Vene kaart muutuks lahjaks

Tallinna Linnavalitsuse eesmärgiks on senisest märksa lõimunum elanikkond, mille tulemusel kaoksid erinevasse keeleruumi kuuluvate linlaste vahel seni püsivad vastuolud. Reformierakonna poliitikutele kujutab aga eestikeelne ja meelne Lasnamäe või Põhja-Tallinn endast tõelist õudusunenägu, sest põliselanike ja vene keele rääkijate vastandamine, on läbi aastate olnud selle erakonna leivanumber Kui valdav osa venelasi hakkaks tõepoolest ladusalt eesti keelt rääkima, muutub vene kaart eestlaste silmis lahjaks ega taga enam toetajaskonna poolehoidu.

Reformierakond teab hästi, et eestlased on rahvana mõistvad ning külalislahked ja kohtlevad eesti keelt oskavat muust keeleruumist pärit inimest sõbralikult. Kui kõik venelased eesti keelt räägiksid, kust võtta siis vastandumiseks vaenlasi? Kui riigist kaovad inimestevahelised pinged, kas siis Keskerakonna, EKRE ja Venemaa sõimamisest jätkub poolehoiu säilitamiseks?.Ja selles hirmus on kibedat tõtt, sest kogu oma 17 aastase valitsemisaja jooksul järgisid nad mõttetera, et mida halvem riigile, seda parem erakonnale.

Kui muu ei aita kaebame

Poliitiliste vastaste ahistamiseks on Reformierakond alati kasutanud võimalust esitada kaebusi. Kuna Tallinna linnavolikogu toetuses kolme kooli pöördumisele pole parimagi tahtmise juures võimalik leida midagi õigusvastast või avalikku korda ohustavat, valiti seekord lahjem variant ja esitati määruse peale „Taotluse esitamine Vabariigi Valitsusele Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Lasnamäe Gümnaasiumi paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammi algatamiseks“ kaebus õiguskantslerile.

Mida loodetakse saavutada, jääb terve mõistusega inimesele arusaamatuks, sest me ju soovime, et siin elavad venelased suhtleksid meiega eesti keeles. Eesmärgile jõudmiseks tuleb kasutada kõiki keeleõpet parandavaid võimalusi, millest üheks ongi koolidele paindlikuma ja loomingulisema õpikeskkonna võimaldamine. Mis on siin Reformierakonnale vastukarva?