2016. aasta kevadest alates saab nõuda, et kohus peataks mitme võlgnikule igapäevaelus vajaliku õiguse ja loa kehtivuse. Kõige olulisem neist on mootorsõiduki juhtimisõigus. Aga ka väikelaeva juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, kalastusloa ja relvaloa äravõtmine võib kurvastada nii mõndagi meest (elatisvõlgnikud on valdavalt mehed). Aga tõsiasi, et juhtimisõiguse peatamine võib ära võtta ka võimaluse elatise maksmiseks raha teeninda, piirab selle sunnivahendi võimu kõvasti.

Tulevaks aastaks kavandab justiitsministeerium seadusemuudatust, mis võimaldaks tühistada elatisvõlgniku passi (s.t reisidokumendi). Schengeni piires saaks võlgnik sel juhul edasi reisida, väljapoole mitte. Kõlab radikaalselt, aga küllap enamikku elatisvõlgnikke rahuldab ka liikumisvabadus Schengeni piires. Samas paketis on mõte anda kohtutäiturile õigus hinnata võlgniku töötasu tegelikku suurust ja seda otse tööandjalt sisse nõuda, aga see ei pruugi teoks saada, sest seab löögi alla kolmandate, kahe lapsevanema tülisse mitte puutuvate isikute õigused ja vabadused.

On hea, kui tuleval aastal täienevad elatisvõlgnike survestamise võimalused veelgi. Ent sunnivahendite mõistlik piir pole enam kaugel. Juriidika ei ole kõikvõimas, vahel on sellest tõhusam õigel ajal kasutatud suhtlemisoskus.

Sunnivahendite ulatusel on mõistlik piir ja me ei ole sellest enam kaugel. Osa sunnivahendeid piirab ju võlgnike võimalust raha teenida. Osa võlgnikke on sellised, kellelt pole tõesti palju võtta, mistõttu kohtutäiturid ei viitsi neilt raha kättesaamiseks palju vaeva näha. Osa on elukunstnikud ja mahhinaatorid, kes leiavad oma vara ja sissetuleku varjamiseks ikka mõne uue augu. Osa võlgnikke tunneb – vahel õigusega, vahel õigustamatult –, et vastaspool on neile liiga teinud, ja sõdib elatise maksmisele põhimõtte pärast vastu. Juriidika pole kõikvõimas, vahel on tõhusam õigel ajal kasutatud suhtlemisoskus.

Graafika: Toom Tragel