2016. aasta kevadel esitasid Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine Riigikogule ligi 3000 Eesti kodaniku digiallkirjaga kinnitatud ühispöördumise, milles allakirjutanud soovisid, et Eesti esindaja hääletaks Euroopa Komisjonis mürkkemikaali glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu. Glüfosaat on on taimemürk, mille Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute instituut on tunnistatud võimalikuks vähitekitajaks inimesel ja mis tapab nii mulla- kui veeelustikku. Kuna glüfosaadi kasutamine kahjustab mulla elurikkust, on see ka otseseks ohuteguriks riigi toidujulgeolekule.

Paraku ei leidnud kodanike ühispöördumine sotsiaaldemokraadi Ivari Padari juhitava maaelukomisjoni toetust. Sotsiaaldemokraatide juhitud komisjon ei pidanud vajalikuks isegi tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohtadega, nende mainimisest ja arvessevõtmisest rääkimata. Eesti oli nõus Brüsselis hääletama kasvõi glüfosaadi kasutamise poolt aegade lõpuni. Äsja pikendati just Saksa sotsiaaldemokraatide häältega glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra.

Sotsiaaldemokraat Ivari Padar kirjutas oma ametlikus vastuses: “Komisjon pooldab potentsiaalset ohtu kätkevate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamist ja alternatiivsete meetodite rakendamist eelkõige mittepõllumajanduslikes valdkondades./.../ Komisjon on seisukohal, et oluliselt rohkem tuleb tähelepanu pöörata taimekaitsevahendite mittepõllumajandusliku ja mittekutselise kasutamise järelevalvele ning tõhustada mittekutseliste kasutajate teavitamist.”

Pean siinkohal oluliseks meenutada, et selliste pestitsiidide kasutamine põllumajanduses välistab mahesaaduste kasvatamise.