Mõned päevad tagasi sai selgeks, et aina reaalsem on, et järgmise koalitsiooni Eestis moodustavad Keskerakond, EKRE ja Isamaa. Veidi hiljem selgus, et sellise positsioonini jõuti juba valimisteööl. Ma ei hakka lahkama seda, kas selline teguviis on eetiline või mitte. Poliitika on paratamatult mäng halli ala piirimail.

Rahvas väärib oma juhte, nii olen ma alati leidnud. Kuid teatud olukordades ei saa jääda passiivseks ja leppida paratamatusega. Seega, kui 12. märtsi hommikul ärkasin ning nägin, et tuul ei ole pöördunud, tundus ainuõige kaasata nii paljusid kui võimalik ning paluda kõikidel kirjutada Jürile üks kiri. Ning jagada sedamoodi oma tundeid ja mõtteid.

Meie kirjutajad on sallivad ning usuvad, et laiapõhjaline ja arvamusrikas ühiskond on demokraatia edu võti. Kuid nagu Karl Popper on öelnud, siis olles tolerantne ei saa siiski tolereerida ebatolerantsust. Selline teguviis vallandaks ahela, mille tõusu oleme näinud Euroopas natuke alla saja aasta tagasi. Seega tuleb tegutseda.

Järgnev algatus “Kirjad Jüri Ratasele” ei ole kantud poliitikast. See on poliitikaülene. See on kantud soovist teha oma hääl kuuldavaks. Anda signaal, et oleme mures. Algatus hõlmab inimesi pea kõikidest eluvaldkondadest — õpetajatest juristide ja IT-spetsialistideni välja. Kuid meid ühendab kaks asja — armastus meie Eesti vastu ning pikaajaline perspektiiv.

Sest, mida muud on riigijuhtimine kui üks pikk ja lõputu maraton. Lühiajalise spurdi järel esikoha haaramine vaid mõneks hetkeks ei kindlusta maratoni võitu. Mis on maratoni võit? Eesti, kus on hea elada ka nelja aasta pärast või neljakümne või neljasaja aasta pärast. Eesti, kus on turvaline olla vähemus ning avaldada oma arvamust. Eesti, kus me tahaksime kasvatada oma lapsi.

Algatusega on oodatud ühinema igaüks. Iga inimene, kes tunneb, et ka tema hääl peab saama kuuldavaks. Isegi, kui meie sõnavõtud ei too soovitud tulemust — ei pane poliitikuid mõtlema pikemale homsele või muutma oma kurssi — siis vähemalt oleme olnud julged ja keeldunud vaikimisest ja isolatsioonist.

Noorte pöördumine "Kirjad Jüri Ratasele"
Eesti naistearstide selts saatis avaliku kirja peaminister Jüri Ratasele. Delfi avaldab kirja täismahus. https://epl.delfi.ee/news/arvamus/eesti-naistearstide-seltsi-avalik-kiri-peaministrile-naeme-koigi-eesti-inimeste-kuid-eriti-naiste-oiguste-piiramamisohtu?id=85630319
Triin Tõnismäe: Tere!Olen murelik valija, terve meie pereelu on häiritud peaministri otsusest alustada koalitsioonikõnelusi EKREga.EKRE on oma tegevuse ja väljaütlemistega näidanud oma vaenulikku suhtumist teist emakeelt või nahavärvi olevatesse inimestesse, naistesse, Euroopa Liitu, NATO-sse.Räuskav ja hooplev, pori loopiv erakond. See jutt hetkel, et käimasolevasse koalitsioonileppesse saab märgitud, et jõuti ühistele seisukohtadele mulle küll kindlustunnet ei anna.Selge ju kõigile, et valitsusse pääsemise nimel lubatakse olla igas asjas päri või siis nn kalevi alla teatud küsimused panna. Ja kui see valitsus peakski kokku pandama siis hakkavad Helmed rinda kummi ajama ning oma ebapädevat jama ja ideid edastama. See on häbiplekk meie riigile ja valitsusele kui EKRE peaks pääsema valitsusse.Mul ei ole küll vastavat haridust, aga tavakodanikuna tunnen vastutust ja annan märku et ei soovi EKREt näha valitsuses.
Sander Gansen: Hea tänane peaminister, Jüri Ratas!Mul on kurb.Mul on kurb, sest Eesti on võtmas samme suletud ühiskonna suunas, andes ära kõik oma trumbid mille oleme viimase 29 aasta jooksul kogunud.Mul on kurb, sest seda olukorda saaks tagasi pöörata, ent tundub et teil puudub oskus kuulata rahvast, analüüsida rahvusvahelist tagasisidet ning selle põhjal järeldusi teha.Mul on kurb, sest Eesti majanduse olukord on seni parim, ent tundub et teie jaoks on olulisem enda võimu säilitamine kui Eesti majanduskeskkonna arendamine ning selle atraktsiivsuse tõstmine, seeläbi jagades olemasolevaid võimalusi veel rohkematega.Mul on kurb, sest inimesed ümber maailma näitavad Eesti poole näpuga, kartes et Eesti on varsti nagu Austria, Ungari või Venetsueela - sealjuures juba nüüd erinevaid Eestiga seotud üritusi vältima hakates.Mul on kurb, sest teil ei tundu olevat positiivset visiooni Eesti tuleviku osas mis võtaks arvesse meie senist edulugu ja võimaldaks seda edasi kasvatada.Mul kurb jälgida neid viimaste päevade sündmusi kui Eestis üles kasvanud noor kes on viimased aastad pühendanud Eestit rahvusvaheliselt promodes ning valmistub isaks saama, kartes, et pean oma sõnu sööma ning võib-olla ka uue promotava eduloo valima.Samas on mul lootus!Ma loodan, et kõik see on lihtsalt halb unenägu ning varsti ärkame kõik sellest, avastades et käes on kevad, linnud laulavad, Eesti veab edasi oma digiühiskonna väärtusi ning kõik rahvad üle ilma kadestavad meid ning inimesed unistavad Eestisse kolimisest.Ehk loodan, et olukord normaliseerub varsti ja saame kõik ühiselt Eestit edasi arendada.Vot just seda ma loodan!Ent seniks valmistun halvimaks, nagu paljud minu ümber...
Tuuli Helind: Hea JüriKirjutan Sulle täna, sest leian, et Sinu loodav valitsuskoalitsioon on otsene oht Eesti läänemeelsele poliitikale, mis toetub võrdsusele ja vabadusele. Olen sündinud ning ülesse kasvanud vabas Eestis. Minu vanemad on alati rõhutanud, et kõige olulisem on jääda endale truuks, olla kindlameelne ning austada kõiki mind ümbritsevaid inimesi. Leian, et Eesti endise ja ehk ka tulevase valitsusjuhina võiksid niisamutiSina neid väärtuseid järgida. Kahjuks on Sinu poolt moodustatavas koalitsioonis partner, kes aktiivselt seisab vastu nii inimõiguste tagamisele kui ka üksteist austavale suhtumisele ühiskonnas. Tunnen veidi hirmu lugedes seda, kuidas Sinu potentsiaalse koalitsioonipartneri esindajad võrdlevad Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, proovivad vähendada natsismikuritegude mõju maailmale või leiavad, et Eestis õppivad ja töötavad välismaalased on oht meie julgeolekule.Tean, et südames usud ka Sina, et inimese nahavärv, sugu või seksuaalne sättumus ei ole määrav selle osas, kas ja millises osas peaksid olema inimese põhiõigused tagatud. Tunnen sügavat häbi, et Eestis on neid, kes peavad alla 27-aastaseid lastetuid naisi ühiskondlikult kahjulikuks elemendiks. Tunnen häbi, et meil on poliitilisi jõude, kes leiavad, et kellegi nahavärv on põhjendus neile “ukse näitamiseks”, nende ründamiseks, jälitamiseksvõi solvamiseks. Tunnen häbi, et Eestis on poliitilisi jõude, kes valitsusse saamise eesmärgil ohverdavad nende väärtuste järgimise, mis kuuluvad ühe lääneliku demokraatia juurde.Loodan, et teed õige valiku ning näed ka ise, et valitsusjuhi koht ei tohiks võrduda meie põhiväärtuste ohverdamisega. Ainus riigimehelik samm oleks sellisest valitsusest kaugele eemale jääda.
Kadri Andre, psühhiaater, hetkel Soomes resideeruv: Palun Teid südamest loobuda koalitsiooniläbirääkimistest EKRE-ga. Elan hetkel välismaal ja plaanisin tulla tagasi Eestisse elama koos oma 2-aastase tütrega, kelle isa on India kodanik. Ostsin meile selle aasta alguses Kadriorgu kodu ja plaan oli asuda sügisel Eestisse elama. Enam ei taha tulla, kuna ma ei taha, et minu laps kasvaks riigis, mille valitsuses on natsiideoloogiat oma ladvikus viljelev ksenofoobne ja rassistlik erakond. Kooseluseaduse tühistamise plaan on äärmiselt tagurlik samm, teate seda ka ise. Kas sooviksite seda kõike oma lastele? Usun, et tõmbaksite oma mainele poliitikas vee peale kui jätkate praegusel suunal. Hetkel on teil veel võimalus olukorrast aumehena välja vingerdada. Palun Teid südamest lõpetada koalitsiooniläbirääkimised EKRE-ga. Teie valijad ei valinud Keskerakonda selleks, et saada EKRE-t.
Janno Soosaar (26) TLÜ pedagoogika eriala tudeng:Lugupeetud Jüri RatasKäisin 2011.aastal konverentsil „Heade kodanike kool. “ See oli minu esimene suurem konverents, kus osalesin. Eesti ja vene noored koos- arutasime integratsiooni teemal, rääkisime sallivusest, üksteise austamisest, sellest kuidas olla hea kodanik. Kohtusime tähtsate poliitikute, ametnike ja diplomaatidega. Käisime ka Riigikogus, kus Teie meile kõnet pidasite ja meie küsimustele vastasite. Jätsite mulle väga mõistliku ja sümpaatse inimese mulje. Ma ei olnud õnnelik kui 2016.aastal peaministrit umbusaldati aga jäin rahulikuks kui Teie peaministriks saite. Teadsin, et Meie Eesti on turvalistes kätes!Täna ma seda turvatunnet ei tunne. Valimisjärgsel päeval, kui oli selge, et Reformierakond oli valimised võitnud, alustasite Teie koalitsioonikõnelusi. Ilma Reformierakonnata. See ei olnud ilus. See ei tekitanud minus sümpaatiat. Kuid Te alustasite kõnelusi Isamaa ja EKREga! See ei tundunud enam ka mõistlik. See kaotas tunde, et Eesti on turvalistes kätes.Ma olen tulevane ühiskonnaõpetuse ning ajaloo õpetaja. Tänast olukorda vaadates ei suuda ma ette kujutada, kuidas rääkida lastele Eesti parlamendist ja valitsusest. Ma ei suuda ette kujutada olukorda, kus ma räägin õpilastele, et valitsusse kuulub erakond, kes häbitundeta kuulutab, et „kui on must näita ust,“ kelle liikmed räägivad valgete rahvusriikidest, kelle liikmed käivad ringi tõrvikutega! Ma ei tea, kuidas seletada lastele, et ei, meie valitsuse liikmed ei kuulu Ku Klux Klani... Nad lihtsalt vihkavad teisi rahvuseid.Ma kardan õpetada, kui valitsuses on EKRE! Meie ühiskond on mitmekultuuriline, meie ühiskonnas kasvavad üles ka teistest rahvustest, uskudest ja teise nahavärviga inimesed. Mida ma ütlen põhikoolis õppivale, tumedanahalisele, Eestis üles kasvanud tüdrukule, kui ta küsib minult, miks Eesti valitsus talle ust tahab näidata? Mida ma vastan moslemipoisile, kui ta küsib, miks Eesti valitsus mind vihkab? Mida ma ütlen nendele väikestele eestlastele, kui nad küsivad, miks Eesti valitsus nende teistsuguseid sõpru vihkab? Mina ei tea. Ma loodan, et Teil see vastus on.Kuidas ma seletan lastele, et valitsus moodustati ainult võimu nimel ja iga hinnaga? See on ainuke ratsionaalne seletus. Soov jääda võimule. Vastasel juhul ütleb nende kõnelustega nii Keskerakond kui Isamaa, et rassism, sallimatus ja vihakõne on normaalsus. Kuidas ma seda lastele seletan? Mina ei tea. Ma loodan, et Teil see vastus on.Palun võtke hetk hindamaks sellise koalitsiooni tagajärgi!
Kati Lindström, teadlane ja eesti laste ema, Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse asutajaliige: Tere Jüri Ratas, Mis tunne on nullida ära kõik see, mida te viimase paari aasta jooksul olete püüdnud üles ehitada? Tunnistan, et pole kunagi olnud Keskerakonna toetaja, kuid viimastel aastatel olen olnud Keskerakonna ja SDE valitsuse toetaja - olete teinud palju ja vajalikku, et kõigil oleks Eestis parem elada. Veelgi rohkem ja paremini saab alati, aga see polegi hetkel oluline. Alates 2016. aastast on Keskerakond olnud arvestatav poliitiline jõud, mis viimaks ometi suutis enda pealt heita Savisaare populismi ja Venemaa toetuse varju - ometi on see olnud üks vähestest parteidest kus vene ja eesti emakeelega eestimaalased on tundund, et neil on võimalus kuuluda, otsustada ja mõjutada. Venekeelne valija oli selle võimaluse eest tänulik ja võtab nende hülgamist tõsiselt. Mis tunne on sülitada näkku oma partei kõige truumale valijate kontingendile ja moodustada Eesti Vabariigi kõige võõravaenulikum valitsus, mis Sinu valijate õiguse eest seista ei taha ja ei soovi? Paljugi sellest, mida oled viimase kahe aasta jooksul ehitanud, läheb nüüd vett vedama ja arvata võib, et järgmistel valimistel Keskerakond enam valijaid mobiliseerida ei suuda. Kes tahab EKRE valitsust, valib neid otse. Putini varju saite kauba peale tagasi, sest vene trollide tuge paremäärmuslaste valimiskampaaniatele on täheldatud kõikjal, Trumpi ja BREXITi kampaaniast Prantsuse ja Rootsi valimisteni välja. Vaevalt Eesti siin erand on - keegi ei soovi lihtsalt selles tuhnida. EKRE poliitika on ühildamatu demokraatlike väärtustega ja see on otseselt kahjulik Eesti julgolekule ja majandusele. Mis julgeolekust saame rääkida, kui vaename kolmandikku oma elanikkonda nende vene emakeele pärast? Kui valitsuspartei vaenab avalikult ligi 4-10% elanikkonnast, kes erinevatel andemetel kuulub LGBT kogukonda? Mis Sa arvad, kui paljud naised hääletavad jalgadega, kui EKRE armust töötav valitsus võtab ära nende põhiõiguse määrata ise oma kehaga toimuva üle? Kui palju välismaale tööle või õppima läinud noortest tuleb tagasi, kui nad ei saa kindlad olla oma partnerite turvalisuses? Meie majandus sõltub täielikult teiste armust: sellest, kas suurkontsernide juhatused peavad Eestit piisavalt stabiilseks ja turvaliseks, kas nad arvavad, et nende töötajatel on siin hea elada. Mis Sa arvad, kui kauaks nad siia jäävad, kui nende välismaine personal riskeerib avalikus kohas peksa saada? Korraldan augusti lõpus Eestis ligi 600-inimeselist suurkonverentsi ja ütlen ausalt, et kui oleks teadnud, et Sa rassistid vaibale lased, poleks seda korraldama hakanud. Mul puudub täna kindlus, et mu tumedama verega külalisi Eestis ei rünnata. Vihakõne ja avalike rünnakute hulk EKRE normaliseerimisest ainult suureneb. Keskerakonna programmi üks eesmärke oli toetada turismi - usud, et keegi julgeb siia tulla? Kindlasti üritad Sa ennast veenda, et kui EKREt ei isoleerita, vaid kaasatakse, siis nad taltuvad ja nende seisukohad pehmenevad. Mul on sulle halb uudis: siiani pole seda veel kunagi juhtunud. Aastal 2016 avaldasid Tjitske Akkerman ja tema kolleegid raamatu Radical Right-Wing Populist Parties in Western Europe, kus nad uurisid just seda, kas äärmuslaste vaated pehmenevad, kui neid valitsemisse kaasata. Ja vastus on selge ei. Koos seaga poris püherdades ei saa mitte siga puhtamaks, vaid püherdajad mustemaks. Võid kindel olla, et määravaks ja otsustavaks jõuks Sinu valitsuses saab EKRE ja kaotajaks jääd Sina. Ja veel üks asi. Võib-olla mäletad, et Nõukogude lapsepõlve varjutas hirm tuumasõja ees. Paljud meist kartsid tõsiselt, aga õnneks seda ei juhtunud. Kliimamuutustega on sama lugu. Minu laste põlvkonnale on see hirm reaalne: erinevalt EKRE poliitikutest kuulavad nad seda, mid teadlased ütlevad, ja teavad, et globaalse kliimakatastroofi ära hoidmiseks on meil napp 10 aastat, kui sedagi. Ja nad kardavad reaalselt, et nad jäävad tulevikuta. Keskerakonna programmis oli mitmeid punkte, mis olid suurele keskkonnamurele suunatud, aga nüüd võite need unustada. EKREga paari heites võtad Sa Eesti lastelt ära nii demokraatliku kodumaa kui planeedi, millel elada. Mis tunne on? Minu lapsed, kes kasvavad Stockholmis, maalivad Eesti Vabariigi aastapäeval rukililli ja laulavad Eesti hümni. Ma ei ole neile julgenud öelda, et varsti võib-olla polegi neil enam, kuhu tagasi minna. Aga vaikselt hakkasin teise riigi passi tegema küll.
Jaanika Elgula, ema, naine, tütar, sallivuse ja austuse pooldaja, feminist, muusikaarmastaja. DJ, positivist, patrioot: Härra peaminister, Sellised teod millega te praegu hakkama olete saanud on meie riigile häbiks. Teie võimujanu tagajärgedel hakkavad toimuma kurvad sündmused. Te olete ju lubanud et selliste inimestega koostöö on teile välistatud, palun võtke kuulda oma südamehäät, te teate et see liit on vale. Te saavutate sellega rahva pahameele, see on poliitiline enesetapp. Te ei ole tõsiseltvõetav mees, poliitik, inimene peale oma sõnade söömist. Teie enda parteikaaslased on teie vastu astunud. EKRE esindajate näol on tegemist viha ja ebaõiglust külvava inimrühmaga. Eesti peaks liikuma sallivuse ja tolerantsuse poole. Seksuaalne orientatsioon, rahvus, nahavärv ei ole midagi mida inimene saab muuta. Me ei saa riigina takka kiita teistsuguste inimeste süstemaatilist mittesallimist, sedasi ei liigu me edasi vaid tagasipoole. Me peame leidma meist erinevate inimestega ühisosa, mitte rõhuma erinevustele. Mul kasvab kodus 8-aastane imearmas neiu. Teda kasvatades lähtun sallivuse ja headuse põhimõtetest. Kuidas ma talle sellist asja peaksin seletama? Mul on häbi kui selline valitsus kokku pannakse. Palun ärge tehke seda! Veel ei ole liiga hilja.
http://www.delfi.ee/article.php?id=85610675
Kateryn Rannu, prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituut:Tere Jüri!Kirjutan Teile ennekõike kui õpetaja. Sageli vaatame, et mõnel on ühiskonnas vaja abikätt, et jõuda teistele nii-öelda järgi, kuigi iseenesest ei pea ma õnne valemiks igas asjas ühel pulgal olla. Oli see ikka nagu ka Keskerakonna taotlus?Eesti poliitiline kultuur ja sellega kaasnev kõnelemise viis on muutumas, ja see teeb murelikuks. Valimistel hääli kogunud erakondade seas on nüüd neid, kes mõtlevad, et tore, teeme lahti ukse sellele, kes tahab kultuurilisele Teisele iga hinna eest ise ust näidata põhjendusega, et too on must või räägib muus keeles. Väike armas riim? Minu jaoks on asi naljast kaugel. EKRE, teie uue liitlase läkitatud sõnumites ei ole kuulda, et teistsuguse kultuuritaustaga inimest üritataks kübekestki mõista. Hämmastav on seegi, et kultuuriline teine on pelgalt värv või objekt, küllap saate aru, millele viitan. Mina püüan esialgu mõista EKRE valijat. Püüan ikka päris kõvasti, et mõista ja mitte hukka mõista.Kultuuri- ja väärtuspädevus on Eesti riiklikus õppekavas aukohal, pädevuste seas lausa esimesel kohal. Kultuuripädevuse mõiste on võrreldes eelmise õppekavaga arenenud, sellele on lisandunud ja tähtsust kogunud ka selline sõna, nagu koostöökultuur. Küll aga leian, et ilma üksteist täiendavate väärtuste, teadmiste ja oskuste koosluseta ootab Teie loodavat koalitsiooni üpris tume tulevik. Või on see osa plaanist?Minu sõprade seas on optimiste, kes loodavad, et EKRE teie valitsuses peatselt oma retoorikast loobub. Aga on ka neid, kes on oma silmadega jälginud võimu devalveerumist Ungaris ja Poolas. Nemad nii optimistlikult meelestatud ei ole. Nemad tuleksid vajaduse korral tänavale. Rahulikult.Täna, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva. Mulle meenusid Anna Haava luuletuse esimesed sõnad „Ei saa mitte vaiki olla...“. Kuigi see on armastusluuletus, on selle esimene rida minu jaoks hetkel teistmoodi märgiline. Sest ma ei saa enam mitte vaiki olla. Minu emakeel on eesti keel, armastan seda keelt, mõtlen ja räägin palju selles keeles. Kuid keelest teadlikuks muutume me enamasti tänu kokkupuutele teiste, võõrkeelte ja nende struktuuridega, nagu ütleb Rein Raud oma raamatus „Mis on kultuur?“. Ma ei võta seda isikliku solvanguna, kui naaber mulle vene keeles „tere“ ütleb, sest mina tervitan teda samuti omas keeles. Vahel jälle vastupidi. Ehk tore oleks näha ka poliitikas vähem solvumist.
Kristjan Palsam (27) serveriadministraator: Tere, Jüri! Tunnen muret Jüri, tunnen muret selle üle, et ma varsti ei taha enam sõita Türile külla Jürile. Tegelikkuses ma tunnen muret Eesti riigi üle ja pöördun Teie kui kõrgema riigimehe poole, et oma arvamust avaldada. Minus on viimastel päevadel tekkinud kahetised tunded. Ma olen küll olnud alati poliitikahuviline, aga minu peamised tegevused ja aktiivsus peitub kõigest valimistel hääletamisega. Mistõttu tundsin, et nüüd on õige aeg on tundeid ja mõtteid edastada ka laiemale auditooriumile. Minu isiklik arvamus on see, et paljudel noortel on hetkel suuremal või vähemal määral samatised mõttevälgatused ja kutsuksin siinkohal kõiki - eelkõige just nooremat põlvkonda ülesse oma häält(kui arvamust) kirjutise või muu teabevahetuse abil avalikult edastama. Viimastel päevadel on olnud mitmeid sisukaid arvamuse avaldusi noorema põlvkonna poolt. Jüri kas tõesti oleme lõpuks leidnud sellise poliitilise teema mis natukenegi noori kõnetaks? See on kõik väga positiivne, et on ühiskonna valukoht mis paneb noorema põlvkonna kaasa mõtlema, aga siit me jõuamegi asja tuumani - ühiskonnas probleeme #1 sallimatus. See on niivõrd tõsine probleem, et ma kohati ei saa enam vanema põlvkonna isikutega ühes seltskonnas viibida - sest tunne on et ma räägiksin alati ühe ja sama isikuga*, kellel on väga radikaalsed seisukohad võõramaalaste (vähemsooliste) osas mis põhinevad infol uudistest või stiilis et naaber on rääkinud… Niimoodi ühe uudisloo või veel hullem ühe naabri loo põhjal muudetakse kõik võõrrahvused (vähemsoolised) üheks tervikuks ja neid hakatakse pehmelt öeldes „poriga loopima“ stiilis, et kõik on sellised. See on kõige halvem asi (* -> kõige hullem liialdamine - täpselt sama jabur kui minu liialdus kõigi vanemate isikute ühte patta panemise kohta ja nende ebaadekvaatsete väidete esitamise kohta) mida ma olen kunagi kogenud. Leian, et tänu Eesti meediamaastiku meeletule abile on võõraviha niimoodi võimendatud. Tänu sellele on üks erakond teinud vägagi arvestatava tulemuse valimistel. Leian et sellel on ikkagi kõige suurem mõju meedial, kes on tampinud aastaid "pagulasi" ja kohati pannud neid patta välismaalastega kes töötavad ja elavad ning aitavad koostöös Meie elu edasi viia! Jüri ma loodan, et sa seda lugesid ning arvan, et kui riigimees kas või murdosa sekundist sellele mõtleb siis juhtuvad imed.
Anna Smertina (28), õpetaja:Lugupeetud Jüri Ratas!Kirjutan teile kartuses, et praegu kavandatav koalitsioon teeb suure sammu tagasi kõiges selles, mida integratsioonivallas tegutsevad inimesed on praeguseks saavutanud. Kui järgnevatel aastatel juhib riiki valitus, mille üks osa kasutab erinevate vaenu õhutamist erinevate vähemuste vastu kui populaarsuse kogumise strateegiat.Õpetan igapäevaselt venekeelse kooli keelekümblusklasse. Õpetamine ei ole ainult faktiteadmiste edasi andmine, vaid õpilastest iseteadlike, julgete inimeste ja aktiivsete, hoolivate kodanike kasvatamine. Igapäevaselt näen mina ja tuhanded minu kolleegid vaeva, et iga õpilane, hoolimata tema rahvusest, huvidest, karjääriplaanidest, sättumusest ja kõigest muust, tunneks ennast Eestis koduselt, armastaks meie riiki ning näeks enda tulevikku siin. Ma olen arutanud õpilastega, miks valimistele minna on oluline ja kuidas nende hääl on täpselt sama kaaluga kui presidendi oma. Unistan koos nendega, kelleks võiksid nad eesti kutseharidus- ja kõrgkoolides õppida ning mida suurt ära teha.Nüüd aga seisan ma küsimuse ees - kuidas seletada oma õpilastele, et Eesti on ikka nende kodumaa ning nad on siin hinnatud, kui üks osa võimalikust valitsusest annab regulaarselt välja vastupidise signaali? Osa minu õpilasi saavad topelt-hoobi, kuna nende valikud elus, sättumus või maailmavaated ei ole potentsiaalse valitsuse arvates midagi väärt. Viha õhutava, demokraatia tähendust väänava erakonna koalitsiooni jõudmine tähendaks integratsioonipoliitikas suure sammu tagasi astumist. Kui jõumeetodiga lasteaedades ja koolides kiire eestikeelsele haridusele üleminek tuleb erakonnalt, mis ei austa ühtegi kultuuri peale enda oma, ei saa oodata sellise otsusega rahul olevaid kooliperesid. Jüri Ratas, ma palun Teid terve ja sidusa ühiskonna nimel mõelda hoolikalt enda järgmiste sammude peale. On ju teada, et teie mandaadi aluseks on suures osas vähemuste hääled - palun aidake mul ja teistel pedagoogidel anda neile parem tulevik siin riigis, tehte koalitsiooni moodustamisel Eesti, mitte enda huve teeniv otsus.
Eliisa Univer (27), arst:Lp Jüri RatasSiiani olen teadlikult vältinud võtmast avalikult sõna poliitika teemadel, kuid tunnen, et praeguseks pole Eesti jõudnud mitte ainuüksi poliitilisse vaid ka eetilisse kriisi. Noore eestlase, ühiskonna liikme, naise ja lihtsalt inimesena tunnen enesel kohustust praegu oma mõtetest teada anda, sest tunnen, et hetkel on demokraatia (minu antud hääl) mind alt vedanud.Tänavusi riigikogu valimisi jälgides tundsin vahelduvalt õudust, hirmu, kurbust, viha ja imestust (mitte alati selles järjekorras), sest kunagi varem pole ma tundnud, et ükski poliitiline jõud ohustaks niivõrd väärtuseid, millest ma lugu pean ja juhindun. EKRE edu valimistel tundus ebareaalsena ning veel vähem suudab mu mõistus vastu võtta olukorda, milleni Keskerakond Teie juhtimisel on jõudnud. Minu jaoks on vastuvõetamatu, et hetkel on ettepanek valitsust moodustada tehtud erakonnale, kes on rakendanud valimisstrateegiana viha õhutamist seda nii seksuaalsete vähemuste, rahvusvähemuste, nahavärvi kui ka teiste erakondade vastu. Iga Eestis elav, töötav ja toimetav inimene rikastab meid kultuuriliselt ja majanduslikult ning on igati väärt õiglast ja väärikat kohtlemist. See on see, mis on minu silmis lihtsalt üldinimlikult õige ja mida ma ootan ka meie esindajatelt riigikogus. EKRE lubamisega valitsusse tõstaksite pjadestaalile ebaeetilist ja küünilist käitumist.Lisaks halvale maigule Eesti valijate suus on Teie otsusel jõud kahjustada Eesti riigi mainet üldiselt. EKRE suhtumine muudest riikidest tööjõudu ja inimestesse on Eesti kui moodsa ning uuendusliku e-riigi kuvandile kahjulik peletades kardetud lihttööliste kõrval eemale ka akadeemikuid, spetsialiste ja investoreid. Ühe lühinägeliku otsusega oleks võimalik tühistada suure osa tööst, mida eelnevalt on Eesti imago kujundamise nimel tehtud.Uudiseid jälgides pole siiani märgata, et käesolev aktsioon kuidagi Teie tegusid ja otsuseid oleks mõjutanud ning see teeb nõutuks ja õnnetuks. Võtke seda kui olulist tagasisidet eesti rahvalt, et see ei ole suund, kuhu me tahaksime liikuda. Võidelge vähem võimu ja rohkem rahva usalduse säilitamise eest!
Maria Uuetoa (29) õpetaja ja kodanikuaktivist:Tere, härra peaminister!Kirjutan Sulle, sest loodan, et peaminister mõtleb kõigi oma riigi kodanike peale. Nagu Keskerakonna valimisloosung ütles, õiglane riik kõigile. Viimasel paaril päeval olen hakanud mõtlema, ega see ometi olnud „Pärast meid tulgu või veeuputus“…Mina ei valinud õiglast riiki kõigile, sest see on liiga subjektiivne loosung – õiglase meelepaha või õiglane otsus on erinevad asjad. Mõne jaoks võib õigustatud olla ka endast niigi kehvemas olukorras olevate inimeste ründamine.Praegusel hetkel tundub, et Keskerakonna arvates on igati õigustatud tõmmata vesi peale enda valmislubadustele – kes neid üldse tänapäeval kuulda võtab? – ja luua liit erakondadega, mis töötavad aktiivselt vastu demokraatlikele väärtustele ning inimõigustele, väärtustades ainult teatud sorti „õiget“ mõttemalli.Iga kooslus on ainult nii tugev kui on tema nõrgim lüli. Kui praegu liikuda selles suunas, et meie Eestit juhib seltskond, kes tahab nõrgestada enda „vastaseid“, viia ellu hirmutamisel ja keelamisel põhinevat poliitikat, siis see ei ole enam meie Eesti. Siis saab meie riigist koht, kus tohivad end hästi tunda ainult teatud sorti ideoloogiat pooldavad inimesed, ülejäänud… Mis saab neist, kes ei sobi kokku #IKE väärtushinnangutega? Saadetakse riigist välja? Sunnitakse vaikima? Härra Ratas, kas see oleks õiglane riik kõigile?Kui Sul on aega, palun vaata ühe minuti loengut, ja mõtle järele, kas tõesti oled valmis astuma liitu nende „Eesti eest“ võitlejatega: https://novaator.err.ee/915839/uhe-minuti-loeng-kuidas-tunda-ara-populismiAmeerikas toimunu on selge ohumärk – presidendiks sai Trump ja kohe kasvas erinevate vihakuritegute arv. Juba praegu on EKRE pooldajad näidanud, et nad on võimelised vägivallaks. Kui EKRE võimule lähemale lasta, saadab valitsus sellega sõnumi, et ei mõista hukka sellist käitumist. Vägivald ei ole kunagi lahendus, see viib alati uute probleemideni.Mina hääletasin valimistel selle poolt, et igaüks loeb. Härra peaminister, kas minu kiri loeb Sulle? On see oluline, kui saad meie Eesti inimestelt neid mõtteavaldusi? Mida need kirjad Sulle ütlevad? Minu meelest on need üleskutse mõtlema suurelt ja julgelt ning vastutama oma lubaduste ja valimisprogrammi eest. Kas võtad selle väljakutse vastu, või otsustad sellele kurdiks jääda?Aitäh, et Sa võtsid aega ja lugesid mu kirja. Jään vastust põnevusega ootama!
Madli Kaljula (25), magistritudeng rahvusvahelise sotsiaaltöö erialal:Hr Ratas!Ma pole kunagi varem sellist sammu ette võtnud, et rahvasaadikule kirjutada, kuid nüüd on tunne, et teist viisi lihtsalt pole ning nagu lauluviis ütleb, ei saa mitte vaiki olla.Hääleõigusliku kodanikuna, eestimaalasena, Eesti patrioodina tunnen, et mul on õigus, aga veel enam vastutus oma muret praegu toimuva üle Teiega jagada.Sotsiaaltöötudengina valutan eelkõige südant nende pärast, kellel meie ühiskonnas ei lähe kõige paremini või kes on meie ühiskonnas haavatavamas seisus.Teie ühe potentsiaalse koalitsioonikaaslase väärtushinnangud, väljaütlemised ja vähemuste suhtes kasutatav halvustav-marginaliseeriv retoorika panevad mind aga tõsiselt muretsema. EKRE seisukohad Istanbuli konventsiooni ja kooseluseaduse, arvamusavaldused naiste, eestivenelaste, LGBT kogukonna, Eestis resideeruvate välismaalaste, põgenike aadressil on vaid vähesed paljudest, mis hetkel meenuvad. Kõik see paneb muret tundma. Mulle tundus, et Keskerakond soovis seista kõigi eestimaalaste eest, hoolimata rahvusest, soost, rassist, vanusest, seksuaalsest orientatsioonist jne. Kas selle põhimõttega on midagi juhtunud, arvestades et läbirääkimiste laua taga on erakond, kes oma sõnavõttudes on väljendanud, et teatud tüüpi eestimaalane on õigem ja parem kui teine.Keskerakond lubas neil valimistel õiglast riiki kõigile, aga kas EKRE osalusel see ikka sünnib? Tahes tahtmata tundub, et seekord varitseb oht, et see riik tuleb ühtedele õiglasem kui teistele. Eesti on liiga väike, et sellisel asjal juhtuda lasta. Iga siinne elanik on väärtuslik. Ma loodan, et teis jätkub julgust seista iga eestimaalase heaolu eest.Ma tahan koputada teie südametunnistusele ja soovin teile inimlikku pilku, empaatiavõimet ning tahet mõelda eelkõige Eesti rahva huvidele-heaolule, mitte vaid poliitilisele võimule.
Karin Sõstar, geenitehnoloog, Tartu Ülikool õigusteaduse üliõpilane, 29: Tere, Jüri!Kas ma arvan õigesti, et sisendad endale praegu, et kui suudad moodustada enamuskoalitsiooni, siis on see rahva tahe? Aga kas mõtled ka sellele, kui suur osa Eesti rahvast istub praegu kodus ja taunib seda, mis koalitsiooniläbirääkimistega toimub? Kui palju on neid inimesi, kes tahaksid pliiatsi kätte või arvuti ette võtta ja Sulle kirjutada, kuid seda siiski ei tee - sest me oleme passiivne rahvas ja mõtleme, et küll nad Toompeal oma asjad ise ära klaarivad, mis meie siin nüüd...Jah, mõtlesin ka ise pikalt niimoodi. Siis aga sain aru, et need ei ole Toompea asjad, need on meie kõigi asjad! Suur osa meist aga ei käitu sellele vastavalt. Mida rohkem enda ümber vaatasin, seda rohkem näen, kui palju pettumust ja uskumatust püsib minu ja mu lähedaste mõtetes ja vestlustes, kuid väljapoole turvalist tsooni need emotsioonid ja arvamused ei liigu. Nii kurb kui see ka ei ole, ei jõua info Sinuni proportsionaalselt - osa inimesi teeb palju rohkem lärmi kui teised.Jüri, Sa tead ise ka väga hästi, et kui enne valimisi oleks rahvale teada olnud, missugust koalitsiooni kavatsed moodustama hakata, ei pruugiks sul piisavalt parlamendikohti praegu plaanitava koosseisuga enamusvalitsuse moodustamiseks olla. Kas julged seda endale tunnistada? Mina arvan, et kui oleksid kindel, et Su valijad sellise koalitsiooni üle uhked on, siis oleksid ju juba varem ja avalikult võinud oma poolehoidu äsja leitud mõttekaaslaste (?) suhtes kuulutada! Aga niimoodi Sa ei teinud. Ergo…Jah, ambitsiooni on vaja ja ambitsioonitud inimesed üldjuhul peaministriks ei tõuse. Kas Sina oled aga praegu kindel, et Sinu ambitsioon peaministrina jätkata ei varjuta seda, mis on Eestile kõige parem? Kas su kõhutunne ütleb, et suund, kuhu sina praegu Eestit tüürid, on meile parem, kui see suund, millel oleksime Kajale võimaluse andes? Või üritad end veenda, et suudad oma tulevasi partnereid ohjes hoida, mõjutada ja harida, nii et kõik lõpuks hästi läheb?See kiri on faktihõredam, kui nii mõnigi täna-eile Sulle adresseeritud kiri. Meile aga kunagi koolis räägiti, et ega faktidega tavainimese meelt niikuinii ei muuda. Sügaval loodan, et Sa siiski ei ole tavaline - et paned end ise korra kõrvalseisja rolli ja vaatad Eesti tulevikule objektiivse pilguga ning käitud vastavalt sellele.Rahulikku und!
Mattias Mälk, kunstnik, 31: Tere, hr RatasKirjutan ka teile viimaste päevade uudiste valguses.Ma pole kunagi Keskerakonda valinud, kuid viimaste valimiste ajal leidsin kampaaniaid jälgides ja valimiskompassi tehes end mõttelt, et post-Savisaare Keskerakonda isegi ju võiks tulevikus valida.Paraku teie otsus kaasata EKRE koalitsiooniläbirääkimistesse tõestab, et olin oma hinnangus liiga naiivne ja ennatlik. Eks käitun edaspidi vastavalt, suurema umbusuga.
Antonia Nael, Alavere põhikooli vene keele õpetaja: Lp. Jüri Ratas!Olen mures. Need poliitilised mängud on küünilised ja ebaeetilised. Kas päriselt võim on nii magus, et saab lubadustest loobuda ja reeta inimesi kelle jaoks demokraatia, vabadus ja inimõigused ei ole tühjad sõnad? Mis mängu Te mängite, et olete nõus paremradikaalidega võimu jagada? Mina ja mu lähedased tahame elada vabas demokraatilises riigis, kus igaüks on väärtuslik, kus pole kohta vihale, kus vähemused on kaitstud. Tulge mõistusele, hr. Ratas!
Lee Taul (27), pärimusmuusik, õpetaja:Lp Jüri RatasMinusse on istutatud patriotism, seisan nüüd ja alati meie kultuuri ja keele, rahva püsimise eest. Sõprade eest, kelle hulgas on geid ja heterod, liberaalid, konservatiivid, välismaalased ja väliseestlased. Mind on lisaks kasvatatud ka viisakaks - külalistele pakun parimat, ei sõima ega löö, mängin elumängu reeglite järgi, mis sõnavad: armasta oma ligimest, kaitse väetimat, austa vanemaid ja loodust.Olen kindel, et EKRE toetajate hulgas on palju häid inimesi, kes neid väärtusi jagavad, küll aga on selle partei esindajad (ja siiski kahjuks ka paljud toetajad) oma sõnavõttude ja tegudega korduvalt nende väärtuste otsas trampinud ja neid väärkohelnud. Siinkohal tuleb muidugi öelda, et poliitmaastikul sobivat ampsu leida on üsnagi keeruline, raske on vassimisel ja tõel vahet teha. Maailmas tundub valitsevat hirm, sest tulevik toob muutusi, mis meie mugavat elu lõhkuda lubavad ja see hirm on oma ahneid käsi sirutanud ka Eesti kohale. Lootus hullemast pääseda säilib rahulikuks ning eelkõige viisakaks jäädes ja kokku hoides. Hea meel oleks näha nii liberaalsete kui ka konservatiivsemate huvide esindajaid üksteisega arutelus, kuid EKRE esindajate väljaütlemiste jultumus teeb nende osalemise Eesti Vabariigi Valitsuse koalitsioonis minu jaoks vastuvõetamatuks.
Rauno Ehasalu (23), Inimõiguste ja keskkonna eest võitleja, karusloomafarmide ning diktatuuri vastane, Eesti kodanik:Tere Hr. Ratas!Vabandan, kui mu kiri sisaldab trüki- ja grammatikavigu kuid see sai hommikul vara suurest vihast kirjutatud! Olen täiesti tavaline Eesti Vabariigi kodanik, verelt Eestlane.Austan EV põhiseadust, demokraatliku korda. Olen vägagi multikultuurne ning toetan kõiki kodanikke vaatamatta nendesoole, rassile, nahavärvusele ning muudele Põhiseaduse § 12 punktidele.Enne valimisi kuulsin EKRE lubadusi ning väljaütlemisi - tahtsin seehetk juba enda arvamust avaldada valjuhäälselt kuidkes mind - üksikut eestlast ikka kuulab.Esmakordselt valisin KE poolt, ning nüüd tunnen et olen midagi valesti teinud.Enne valimisi korrutasin, et sellise palagani tõttu ma ei lähe üldse valima kuid siis vastasid tuttavad ning samuti valimisreklaami tegevad noored poliitikud, et sellise suhtumisega ei muutu meie Eestis midagi kui lastakse vanadel olijatel seal edasi istuda.Olen üks nendest Eestlastest kes on töötanud välismaal.Töötasin Suurbritannias ligikaudu 1.5a ning peale aasta möödumist juba hakkasin harjuma nende multikultuursusega ja tolerantsiga.Ning juba uurisin kuidas saada UK kodakondsust - olin valmis loobuma enda Eesti kodakondsusest kuna juba siis oli näha milline on Eesti poliitika.Alkoholi- ja tubakaaksiis oli juba siis tõusuteel.Tulin tagasi Eestisse kuna leidsin enda praeguse elukaaslase siit, kohtusin temaga ühel nädalavahetusel mis ma kodumaal olin ning asi hakkas särisemakuid tema ei soovinud lahkuda Eestist. Milletõttu tulin ma ise tagasi.Praeguses olukorras, kus KE soovib koalitsiooni EKRE'ga paneb mind kahe käega peast kinni hoidma.Kuidas selline asi üldse juhtuda sai, et KE üldse tuli sellise mõtte- hiljem otsuse peale, et asustada läbirääkimisi EKRE'ga??Sellise otsuse tõttu astus ju noor ning ambitsioonikas poliitik välja KE juhatusest, see peaks olema ju selge märk selles, et midagi on väga valesti antud otsuses.Kas Te ise ei ole kuulnud/lugenud EKRE väljaütlemisi paljudel Eestlastele tundlikel teemadel?Te soovite minna võimuliitu erakonnaga mis on demokraatliku korra vastane. See võib lõhestada meie depoliitilist kohtusüsteemi. EKRE väljaütlemised on samuti olnud halvustavad meie liitlasvägede suhtes - Kandke vormi kui ei taha peksa saada.Või kuidas "loomikestel" on seal farmides hea olla? - ref https://www.facebook.com/watch/?v=361564224395758Hr. Ratas, toolist kinnihoidmine ei tohi olla põhjuseks sellele, et Te teeksite võimuliidu EKRE'ga. Ühes sellega Te toetaksite diktatuuri ning pööraksite selja enda vene keelt kõnelevale valijaskonnale,eelmise aasta lõpus Te ju ütlesite et peate võimatuks koalitsiooni EKRE'ga - kuid nüüd jooksete saba jalgevahel nendejuurde, et istuda sellel "ebamugaval toolil" toolil edasi.Sellel võimuliidul võivad olla väga suured tagasipööramatud tagajärjed!Hr. Ratas, kas Te ei karda - et kui koalitsioonikõnelused läbi lähevad EKRE'ga siis võivad tulla nii eesti- kui ka muukeelsed elanikudtänavatele protestima?Ütlen ausalt, mina oleksin üks nendest kes võtaks sellisest üritusest osa.Hr. Ratas, palun mõelge Eesti rahva peale enne kui teete rutakaid otsuseid! Hr. Ratas, peaministri tool ei kao kuhugile - kui seekord jääte ilma sellest siis tehke järgnevad aastad kõik selleks, et saaksite selle tooli tagasi rahva tahtel.Alustates KE poolt antud valimislubaduste täitmisega - uskuge mind, kui lubadused täidetud siis rahvas saab aru, et Te olete asjalik mees kes ei jonni nagu väike laps liivakasti pärast.
Jan Erik Alliksaar, Tallinna Reaalkooli abiturient:Tere lugupeetud Keskerakond! Õiglus pole universaalne, st kõigi jaoks ühesugune. Järelikult pole ka Keskerakonna visioon õiglasest tulumaksu maksusüsteemist kõigi kodanike suhtes õiglane. Kusjuures absoluutselt õiglane maksusüsteem põhineb kommunismil, mille kohta teame, et see toob inimühiskonnas kaasa majanduse mandumise. Progressiivne maksusüsteem sisaldab juba olemuslikult moraalset probleemi - moraalselt pole õige pärssida efektiivset edukust selleks, et toetada sotsiaalselt mahajäämust (mahajäämist). Seda enam, et harva tagavad need tagasihoidlikud toetused kitsikusest välja rabelemise. Muidu oli ainult vaestel halvasti, nüüd on kõigil.Samavõrd õige, kui on kuulutada progressiivne maksusüsteem õiglaseks, on seda teha ka proportsionaalse ja regressiivse (pean eelkõige silmas pearahamaksu) maksusüsteemi puhul - ka neil saab vaevata välja tuua, miks need õiglased on. Kuid meie ühiskond on valmis just vahepealseks ehk proportsionaalseks maksusüsteemiks. Seetõttu palun Teil loobuda progressiivsest maksusüsteemist, lõpetada praegune maksukaos ja võtta omaks Reformierakonna vastav nägemus.
Merle Must, 27, vabakutseline ajakirjanik ja arstiteaduse 4. kursuse üliõpilaneTere, Jüri!Kui esimest korda sellest initsiatiivist kuulsin, mõtlesin, et milleks: minu häält niikuinii kuulda ei võeta. Samamoodi tundsin 4. märtsil, valimisjärgsel hommikul. Andsin oma hääle – nagu varemgi – sotsiaaldemokraatidele. Usun sellesse, et Eesti riik tahab oma rahva eest seista, pakkuda inimestele turvalist elukeskkonda, esmaklassilist haridust ja tervishoidu. Kuid praegu tundub, et toimumas on vastupidine. Otsustasin ikkagi kirjutada, sest iga hääl peaks lugema.Elan praegu oma tulevase mitte-eestlasest abikaasaga Hollandis. Armastan Eestimaad ja tunnen tõsist muret. Soovin, et riigist, mille üle tunnen igapäevaselt uhkust, ei saaks järjekordne paljudest, kus inimõigused on ohus ja kuhu ei taheta tagasi tulla. Kardan, et EKRE võimule tulemisega on ohus palju, mille eest on võideldud viimaste aastakümnete vältel.Soovin, et Eesti võiks olla koduks nii ’põlistele’ eestlastele kui ka uutele tulijatele. Võõrtööjõud (mida ma ei tahaks isegi nii nimetada – võõras pole ju oma, niisiis: välistööjõud) on nii majanduse püsimajäämise kui ka -kasvu ja riigi suutlikkuse koha pealt ülimalt oluline. Võõraviha pole meile vaja. Juba praegu tuleb meil rinda pista suure lõhega eestlaste ja slaavi kogukonna vahel. Lisaks viimastel aastatel populaarsust kogunud „pagulasprobleemi“ teemalised liikumised. Andke andeks, aga Eestil sellega kindlasti probleemi pole: viimase 20 aasta jooksul on PPA andmetel pagulasena tunnustatud 445 inimest. See on vähem, kui palju mahub inimesi kahte neljavagunilisse elektrirongi.Soovin, et kui minu tulevane abikaasa soovib Eestis tööd leida, ei ole see talle EKRE-suguste poliitikute tehtud muudatuste tõttu võimatu. Ning jah, ta on Euroopa Liidu elamisloaga kõrgharitud ja eeskujulik kodanik, kes elab Eesti poliitika tormituultele minuga koos kaasa. Palun, olgem viisakad ja head, siis on teised seda ka meie vastu!Soovin, et praegu loetaks uuesti EKRE valimisprogrammi, kus muuhulgas seisab, et nad tahavad “vähendada meditsiinilise põhjenduseta abortide arvu erinevate meetmete abil, muuhulgas lõpetame nende rahastamise maksumaksja raviraha eest”. Muidugi tuleb soodustada erinevate rasestumisvastaste vahendite kasutust, kuid see ei tähendaks, et meditsiiniliselt põhjendamata raseduse katkestamine (mis on eelistatud termin!) tuleks keelustada. Esiteks on naisel õigus otsustada oma kehaga toimuva üle. Teiseks, mida tähendab “meditsiiniliselt põhjendamata”? Sel juhul ei saaks, sõna-sõnalt võttes, abi näiteks vägistamise või intsesti ohvrid. Lisaks on tõestatud, et raseduse katkestamise keelustamine viib tegevuse n-ö põranda alla. Turvalise ja steriilse keskkonna asemel on naised sunnitud pöörduma legaliseerimata paikadesse. Tekitatakse tõsine oht rahvatervisele.Soovin, et Eestis saaksid rahus koos elada nii eestlased kui välismaalased, nii naised kui ka mehed. Ka omavahel. Kooseluseadus oli minu jaoks märgiline saavutus näitamaks, et Eesti on edasipüüdlik riik, mis soovib oma nõukogude mineviku selja taha jätta. Selle seaduse tühistamine on samm tagasi. EKRE soovib, et “abielu oleks liit mehe ja naise vahel”,seistakse “pere eest”, kuid millised pered kvalifitseeruvad? Ei ole tõestatud, et kahe naise või kahe mehe vaheline kooselu või abielu oleks ohuks kellelegi. Samuti on uuringutes välja toodud, et nad on sama hästi kui traditsioonilised paarid võimelised laste eest hoolt kandma. Lisaks, kas pole siis EKRE jaoks “kõlbulikud” pered, kus lapsi kasvatavad vanavanem(ad), üksikema või -isa, laste sugulased?Soovin, et Eesti jääks kohaks, kus me võime unistada. Paremast tulevikust ja tänapäevast. Vähemalt on meile jäänud sõnavabadus. Vähemalt veel.Jõudu tööle!
Miina Leemets, eesti keele ja kirjanduse õpetajaLugupeetud peaminister Jüri Ratas ja Keskerakonna juhatusOlen eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja pöördun teie poole siira murega.Oleme suutnud ligi 30 aastaga üles ehitada kiiresti arenenud ja hästi toimiva riigi, mille suund on olnud valdavalt demokraatlik ja liberaalne. Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna kolmikliidu loomisel seisame olukorra ees, kus meie demokraatlikud ja läänelikult liberaalsed põhiväärtused murduvad. Olen õpetajana tundnud uhkust selle üle, et võin klassi ees seistes rääkida sellest, kuidas iga õpilane on väärtuslik ning kõikide huve ning eripärasid tuleb aktsepteerida ja mõista. Võimalik moodustatav valitsusliit loob aga olukorra, kus mul ei ole võimalik enam oma kõikide õpilaste huve, väärtusi ja eripärasid kaitsta. Kui valitsuses on paremäärmuslikud jõud, kelle maailmavaade lähtub printsiibist, kus väärtuslik on vaid eesti keelt kõnelev valge nahavärviga heteroseksuaalne inimene, siis pean tunnistama, et oleme nii hariduses kui ka üldiselt kogu meie riigi ülesehitamises läbi põrunud. Tänapäeva maailma suurim väärtus on ja peab olema inimene, olenemata tema rahvusest, nahavärvist või seksuaalsest orientatsioonist. Kuidas siis kõike eelnevat arvesse võttes ka edaspidi kindlalt klassi ees seista ning õpilastele selgitada, et see on see sama Eesti, mille üle oleme pikalt uhkust tundnud? Palun väga, et seisaksite selle eest, et meie Eesti Vabariigist ei saaks hirmu, viha ja diskrimineerimist külvav taandarenev riik ning et õpetajatel oleks võimalik ka pärast valitsuse loomist minna uhkelt ja kindlameelselt klassi ette nii, et ei peaks tundma häbi ja ülekohut.LugupidamisegaMiina Leemets, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Jaak Urmet, kirjanik ja ühiskonna liigeTere hommikust, lp peaminister Jüri Ratas!Loodetavasti tuleb töine, kuid meeldivalt töine päev.Eilse kirjaaktsiooni puhul tunnen vajadust seda omalt poolt toetada, ja toetada eriti selles osas, mis kutsub Keskerakonda (ja teisi Eesti erakondi) üles mitte tegema koostööd EKRE-ga, vähemalt mitte valitsuse tasemel.Olulisem osa argumente on kõlanud, korduvalt on juhitud tähelepanu EKRE juhtfiguuride ebahumaansele retoorikale ja tänapäeva Euroopas õõvastust tekitavatele seisukohtadele (mustanahalised pole Eestis oodatud, seksuaalvähemuste esindajad on perverdid, lastetu naine on ühiskonnas ebavajalik element jne). Olen kindel, et olete selle kõigega ise suurepäraselt kursis. Mitte vähem ei tule märgata EKRE seisukohti loodussäästlikkuse küsimuses – väljuda globaalsest kliimaleppest, rajada Eesti majandus senisest suuremal määral taastuvate energiaallikate asemel hoopis maavarade kaevandamisele jne. Omamoodi paradoks – kui laulva revolutsiooni algatas suuresti just võitlus Eesti looduse rikkumise vastu maavarade (fosforiidi) kaevandamise kaudu, siis tänapäeval kutsub eesti marurahvuslus EKRE kehastuses üles Eesti loodust just sel viisil rikkuma.Ometi olete asunud EKRE-ga ühise laua taha, et arutada läbi võimalusi moodustada koos valitsus.Kirjanikulaua tagant on paljud asjad nähtavad teisel moel kui Stenbocki majast või Keskerakonna peakorterist. Mõistan, et püüate säilitada enda ja oma erakonna võimu. Kuid mina näen, et väike samm tagasi teeks teid ajaloo ja Eesti ühiskonna silmis hoopis suuremaks riigimeheks, kui maksku mis maksab tüüpi jäämine valitsusjuhiks. Ajalugu on tulvil näiteid, kus riikide ja ühiskondade saatus on drastiliselt halvemas suunas muutunud selle tõttu, et kõrgeimat võimu omav üksikisik on eelistanud oma isiklikke huve avalikkuse huvidele. 15. sajandil hävis just sel põhjusel hiigelsuur Bütsantsi impeerium ja tollase maailma suurimaid metropole Konstantinoopol langes türklaste kätte. 1917. aasta Venemaal ei suutnud Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Kerenskiga kuidagi üle näha oma isiklikest kitsastest huvidest. Tagajärjeks oli see, et bolševism võttis võimu ja püsis võimul 70 aastat. Ärme unusta, kui palju on Eesti ajalugu negatiivses suunas mõjutanud 1930-ndate Vaikiv Ajastu, kus rolli mängisid Pätsi isiklikud huvid, sh võimujanu.Õpime ajaloost! Et võita sõda, on teinekord tarvis kaotada lahing.Mina ei soovi elada riigis, kus valitsuse tasemel määrab asju ekstremistlik ja märatsev (sh saadikute füüsilist ründamist õigustav) poliitiline jõud. Sellest mõne sammu kaugusel on tsensuur, mõttepolitsei, teisitimõtlejate arreteerimine, ning sellest omakorda kaugel pole vangilaagrid ja genotsiid. Ärme unusta, et see kõik on Euroopa ajaloos alles nüüdsama olnud, viimati veel minu ja Teie kooliskäimise aegu endise Jugoslaavia riigi piirkonnas. Paar vale, järelemõtlematut tegu, ja see kõik võib olla jälle reaalsus.Teie samm tagasi hoiab praegu Eesti ühiskonna juhtimisest eemal just sellised jõud.„Troonide mäng“ on suurepärane telesari. Meie põlvkond kasvas üles Schwarzeneggeriga, ja usutavasti on teil kodus albumis pilt, kuidas temaga isiklikult kohtusite. Aga lausa teie töölaua kohal seinal võiks rippuda „Troonide mängu“ Jon Snow’ pilt, mis aitaks teil iga päev meelde tuletada, kuidas ühendada eri huvisid ja kelle eest on vaja ühiskonda tegelikult päästa. Hetkel on valitsuse moodustamise läbirääkimiste laua taga koha sisse võtnud ka kõndivad surnud. Need, kes ei tunne ühtki muud eesmärki ega lahendust peale selle, et kõik muuta endataolisteks. Selle jõu nimi Eesti tänapäeva ühiskonnas on EKRE.Lp Jüri Ratas, peaminister! Olgem suured – ka siis, kui tuleb näiliselt alla jääda. Täna olete veel lihtsalt peaminister. Homme võite olla riigimees. Lugupidamisega Jaak Urmet, kirjanik ja ühiskonna liige
Gerda Raag, õigusteaduse magistritudengAustatud Jüri Ratas,Mõtlesin pikalt, kas lisada oma pöördumine kaaskirjutajate omadele. Mugav on mõelda, et kõik oluline on juba öeldud või kahelda, kas kirjutatul on ka mingit reaalset mõju. Kuid kui need, kes hoolivad enda ja riigi tulevikust, otsustavad praegu vaikida, otsustatakse tulevik nende eest.Minu kiri ei sisalda midagi, mida Te aruka inimesena juba ei tea. Sellegipoolest pöördun ma Teie poole. Ma ei kuulu ühtegi erakonda ning pole seetõttu kursis mängudega, mida Eesti poliitika tagatubades mängitakse. Mida ma aga tean, on see, et Eesti riik on demokraatlik vabariik, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Ning EKRE, erakond, millega Teie olete näidanud üles valmisolekut üheskoos Eesti riiki juhtida, on korduvalt näidanud välja, et nende väärtused ei ühti Eesti põhiseadusliku korraga.Esiteks on EKRE soovitav kohtureform põhiseadusvastane. Põhjusega on Põhiseaduses ette nähtud, et kohtusüsteem on sõltumatu ning see tähendab ka sõltumatust igasugustest poliitilistest mõjutustest. Kohtunikud peavad olema võimelised tegema otsuseid lähtuvalt kehtivast seadusest ning iseenda südametunnistusest. Kohtute poliitiline valimine, mida EKRE üritab saavutada, muudaks kohtunikud sõltuvaks poliitikute tahtest. See on otseselt vastuolus võimude lahususe põhimõttega, mis on iga demokraatliku riigi nurgakiviks.Teiseks ei ole kliimasoojenemine enam ammu teema, mille reaalsuse üle haritud inimesed vaidleksid. See on ebamugav kuid vältimatu fakt, mida kõik riigid maailmas peavad adresseerima. Pariisi kliimakokkulepe ei ole kõigest paber, millele riigid kirjutasid alla ilma et nad oleksid näinud vajadust reaalseteks muudatusteks. Muret tekitav on EKRE positsioon paremal juhul eirata Pariisi kliimakokkulepet ning halvemal juhul üritada sellest välja astuda. Kliima soojenemisel on reaalsed ning hävitavad tagajärjed juba praegu. Nii meie, Eesti kui kogu maailma ainus võimalus leevendada lisanduvaid kahjulikke mõjusid, on tegutseda otsustavalt juba praegu.Kolmandaks, ei austa EKRE üht Põhiseaduse olulisematest põhimõtetest, mille järgi on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Mitte kedagi ei tohi diskrimineerida muuhulgas rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo või usutunnistuse alusel. Samuti näeb juba põhiseadus ette, et sellise diskrimineerimise ja vaenu õhutamine on seadusega karistatav. Oma erinevates väljaütlemistes on EKRE esindajad suutnud teha selgeks, et nende arvamus vähemustest ei ole just kõrge. Kuigi Eestis elab kindlasti isikuid, kes jagavad EKRE vaateid vähemuste kohta, ning kelle vaateid ma praeguse kirjaga ei üritagi hakata ümber lükkama, ei ole vähemuste vastu vaenu õhutamine ning nende diskrimineerimine kunagi tolereeritav.Kirja lõpuks palun ma Teilt vaid kainet mõistust ja julgust seista vastu populismile. Nagu ütles ka Toomas Hendrik Ilves juba 10 aastat tagasi Eesti Vabariigi 91. aastapäeval, siis me teame maailma ja Euroopa 20. sajandi ajaloost liigagi hästi, mis juhtub siis, kui kaine mõistus kaob, ja kui populismi surve viib mõistuse.
Peeter P. Mõtsküla (47) Eesti Vabariigi kodanikTere, Jüri ja Kaja!Äsjastel valimistel ei hääletanud ma teist kummagi poolt. Vähe sellest, mu hääl ei läinud ka kellelegi teie erakonnakaaslastest. Nii et ma ei saaks teie poole pöörduda "teie valijana" isegi siis, kui hääletamine Riigikogu valimistel poleks põhiseaduse kohaselt salajane.Ma pöördun teie poole ennekõike kui isa, kes soovib, et ta poeg saaks üles kasvada vabal maal.Vabadus tähendab minu jaoks rohkemat kui vaid tõika, et Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge. Tõeliselt vabal maal on igal inimesel õigus vabale eneseteostusele ja enesemääramisele, mida võib piirata vaid teiste inimeste samasugune õigus, ehk nagu õppejõud ja vandeadvokaat Carri Ginter mulle aastate eest Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ütles: sinu vabadus rusikatega vehkida lõpeb seal, kus algab minu nina. Vabadusega kaasneb vastutus. Kuigi ma olen oma valikuis vaba, vastutan ma oma vabalt tehtud valikute tagajärgede eest. Rohkem kui 1500 hüppe kogemusega langevarjurina tean ma täpselt, mis on täieliku vabaduse tegelik hind. Olles kümme aastat oma elust olnud ka langevarjuinstruktor, tean ka seda, mida tähendab vastutada teiste inimeste elude eest. Mis sellest, et need inimesed olid oma allkirjaga kinnitanud, et kui nad otsustavad hüpata välja õhusõidukist, teevad nad seda oma vabal tahtel, ning et juriidiliselt ma nende eest ei vastutanud.Minul on langevarjuinstruktorina õnne olnud. Kõik need, kelle ma olen lendava lennuki uksest välja juhatanud, on elusalt maa peale jõudnud. Tõsi, ma olen lennukiga alla toonud inimesi, kes on uksel endas kahtlema hakanud. Ning ma olen jätnud lennukisse lubamata neid, kelle valmisolekus hüppeks ma ise kahelnud olen. Hoolimata sellest, mida nad sel hetkel minust arvavad või kuidas oma arvamust väljendavad.Eesti Vabariigi põhiseadus ei ütle, kellele peab Vabariigi President tegema ettepaneku valitsuse moodustamiseks, kuid ilmselt saab see olema üks teist. Peaministrikandidaadil on vabadus valida, kellega koos valitsust tegema hakata. Ja (moraalne) vastutus oma tehtavate valikute tagajärgede eest.Olgugi, et minu hääl läks teistele, lootsin ja uskusin, et Eesti rahvas toetab teid piisavalt, võimaldamaks teil järgmised neli aastat koos valitsusvastutust kanda. Ma arvasin valimispäeval ja arvan ka täna, et suudaksite mõningais üksikasjades teineteisele järeleandmisi tehes moodustada valitsuse, mis seisaks parimal võimalikul viisil nii tänase kui homse Eesti huvide eest.Ja säilitaks mu pojale võimaluse üles kasvada vabal maal. Maal, kus iga inimene võib mõelda, öelda ja teha seda, mida tahab, kuni ta ei piira sellega kellegi teise samasugust vabadust.Lugupidamisega,Peeter P. Mõtsküla (47)Eesti Vabariigi kodanik
Tõnis Vaher (25) tudeng, lapsevanem,Lugupeetud härra peaminister!Kirjutan ajendatuna murest, et Eesti juhtimine on aasta-aastalt võõrandunud efektiivsest probleemide lahendamise metoodikast. Otsustamisel on järjest vähem näha analüüsi ning terviklikku lähenemist – probleem ja selle analüüs, poolte huvid, võimalikud lahendused, mõjuanalüüs, lahenduse elluviimine. Riigi juhtimises ja erakondade platvormides on paraku järjest enam näha vaid lahendusi, sõnastamata probleemi, kaalumata vastanduvaid huve, kaalumata alternatiivseid lahendusi. Jäävad vaid lahendused, mille puhul lahendatav probleem jääb arusaamatuks.Mitmeparteisüsteemiga riikide poliitikas on koalitsioonivalitsuste moodustamisel kompromisside tegemine tavapärane. Ei eksi ka Mart Helme, öeldes, et tõenäoliselt lükatakse ka päris palju asju kalevi alla. See on poliitikas kompromisside moodustamise kunsti tavapärane osa, tehakse pool rehnungit. Õpetaja Lauri sõnadest Tootsile mäletatakse tihti ainult esimest poolt, kuid õpetaja Laur lisas: aga tee hästi! Täna on normaalsuseks kujunemas olukord, kus erakond loetleb üles rakendatud meetmeid, mitte lahendatud probleeme; saades justkui punktivõidu oma valijate „huvide“ kaitsmise eest, mitte tegelike muutuste esilekutsumise eest; selgituseks – see on halvasti tehtud pool rehnungit.Isamaa ja EKRE on olnud küllaltki otsekohesed selle osas, mida nemad soovivad oma programmist koalitsioonileppes näha. Need on meetmed, mitte lahendused probleemidele. Kooseluseaduse tühistamine ja 2. pensionisamba kaotamine ei paranda lõhestunud peresid ega suurenda sündimust ja ei paranda ka tulevaste pensionäride finantsvõimekust. Vähe sellest, et kõlavad lubadused/meetmed on destruktiivsed, jäävad nende kui kuumade teemade üle kauplemisel tagaplaanile ja lõpuks ka kalevi alla positiivsed ideed valimisplatvormidest. Teisisõnu, surudes läbi teineteisest eristuvad lahendused, on tulemuseks punktivõidud populistlikest loosungitest – ja neist praegustel läbirääkimiste partneritel puudu ei tule -- mitte sisulised muutused.Kõrvaltvaataja jaoks jätab praegune lehmakauplemine mulje, et enda programmi teostatavuse osakaalust olulisem on see, kui palju tulevane koalitsioonipartner oma platvormist loovutab. Siinkohal tuletaksin tagasihoidlikult meelde selle, millest alustasin: efektiivsest ja loogilisest probleemide lahendamise metoodikast. Kutsun Teid, härra peaminister, üles leidmaks koalitsioonipartner, kellega teha teadmuspõhiseid otsuseid ja ellu viia võimalikult palju positiivseid muutusi, mitte partnereid, kes on valmis kõige enam loovutama, mitte partnereid, kes on nõus kõige rohkem oma teemasid kalevi alla panema. Usun, et parim meetod vältimaks populismi ja sellega kaasnevat näilikku arengut – kuid tegelikkuses stagnatsiooni – on leida suurim ühisosa, mitte suurim kaubeldud toolide ja portfellide arv.
Ismail Mirzojev (25), õpetaja ja Tartu Ülikooli SV üliõpilaskogu esimees:Lugupeetud Jüri Ratas! Pöördun Teie poole järgmiste mõtetega.Miks täiskasvanud meesterahvana mängida lapsikuid mänge ja seda kogu Eesti rahva ees? On uskumatu, et ühele täisealisele indiviidile ei lähe korda rahva arvamus ehk esikohast ilmajäämine. On ka uskumatu ja kole Teie meeletu omakasupüüdlikus ning valed sammud vaid selleks, et kindlustada enda koht Stenbocki majas, mõtlemata Eesti riigi tulevikust ning positiivsete muudatuste reaalsest elluviimisest. Olles ometi nii mitmetel lahkarvamustel EKRE erakonnaga, olete siiski nõus moodustama ühes nendega koalitsiooni. On kurb näha, kuidas varem vähemuse poole hoidnud Keskerakond nüüd aga EKREga ühte soovib minna. Siinkohal on oluline tuua esile fakt, et EKRE on aga paraku vähemuste vastu vaenulik ning lausa ründav. Jah, ka mina isiklikult olen muukeelne eestlane, kuid muuhulgas kohusetundlik kooliõpetaja, aktiivne tudeng ning noor isa. Muukeelne eestlane ei tähenda vaenulikkust Eesti riigile, nagu EKRE kaldub arvama. Mina ega ka ilmselt teised vähemuse esindajad ei soovi Eesti riigi eesotsa EKRE liikmeid ega nende parastavaid arvamusi, soovime mõistvat suhtumist kõigi kodanike vastu! Lugupidamisega, Ismail Mirzojev
Anette Mäletjärv, tudeng, aktivistihingLugupeetud Jüri Ratas, Ma olen inimene, kes kõndis käsi-käes teie pojaga 1. septembril aktusele. Inimene, kes oli 2 aastat tõsiselt depressioonis ja hirmul enne, kui julges Eestis kapist välja tulla. Inimene, keda on Eestis füüsiliselt rünnatud geilipu lehvitamise eest. Inimene, kes sai paanikahoo, kui kuulis, et te kaalute EKRE-ga koalitsiooni moodustamist.Inimene, kes hetkel õpib Hollandis, aga alati kuskil südamesopi tagumises nurgas kaalus kunagi Eestisse naasemist. Nüüd aga pigem elaks kuskil, kus mind ja minu LGBT+ ja vähemustest sõprade õiguseid tunnustatakse. Inimene, kes on pettunud ja vihane, et on võimalus, et koalitsioonis on partei, mille osad liikmed on neonatsid, mis on rassistlik, homofoobne, transfoobne, abordivastane ja eitab globaalset soojenemist. Erakond, mis tahab kooseluseaduse tühistada, mis otseselt mõjutab inimeste elusid.Vabandage mu emotsionaalsuse pärast, ma mõistan, et miski pole veel kivisse raiutud. Aga ma olen vihane ja kurb ja ma soovin, et mõistetaks, et see pole mingi abstraktne poliitika, mis toimub, vaid miski, mis mõjutab meie elusid.
Karl Aavik, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tere, austatud peaminister! 3. märtsil käisin ma valimas. Oma otsust langetades lähtusin konkreetselt Eesti Vabariigi tulevikust ning kõigi siin maal elavate inimeste heaolust. Valimised näitasid, et seda sama soovis ka väga suur hulk eestlastest. Enda (ja kindlasti paljude teiste valijate) kurvastuseks ei sündinud Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni, mis oleks küllap olnud üks tugevamaid lähiajaloost. Veelgi suurem šokk oli see, kui tegite ühele teatud paremäärmuslikule populistlikule erakonnale ettepaneku moodustada koalitsioon. See erakond, kellega soovite moodustada meie (jah, kõigi eestlaste) valitsust on veel lähiminevikus ilmutanud äärmuslikke parempoolseid vaateid, mis isegi oma haridusteekonna keskel olevale 12. klassi õpilasele tunduvad hirmutavad, õõvastavad ja murettekitavad. Kuidas Te olete valmis moodustama koalitsiooni erakonnaga, kes sülitab demokraatia alusele, võimude lahususele? 20. märtsil 2017. aastal sõnas Martin Helme riigikogu ees, kuidas ta paneb kohtunikel pead veerema. Kas see on Teile aktsepteeritav? Jah, nad on sõnanud, et tegu on kõnekujundiga, kuid kust see piir tuleb? Kas igasugune sõnademäng, mis hõlmab ähvardust ja barbaarsust, on tänapäeval Eesti Vabariigi poliitikas lubatud? Enamgi veel, kui EKRE üks lubadustest on allutada kontroll kohtude üle, siis mis neutraalsuse ja legitiivsuse see annab meie riigi kohtusüsteemile? Või on need küsimused Teie jaoks tähtsusetud ja ainus soov on kindlustada hetkel veel inimliku erakonna jätkamine valitsuses? Härra peaminister (enam mitte nii austatud), palun mõelge tõsiselt rahva ja riigi huvidele. Mõelge, kumb on olulisem - kas ainuüksi Teie (ja veel mõne inimese) huvid või kogu Eesti rahva omad. Mõistlikke otsuseid soovides Karl Aavik
Anette Aav, murelik kodanik.Jüri, „hea“ Jüri, töökas Jüri, jonnakas Jüri, võimunäljas Jüri?Ma isegi ei tea, kuidas selle kirjaga Sinu poole pöörduda, aga ma pöördun, Jüri.Ma kirjutan oma kirja, sest olen mures. Mures meie väikese, kuid hingelt suure, Eesti pärast, meie tulevaste põlvede pärast, meie sinise taeva ja värske õhu, sõprade, aususe, demokraatia, oma tulevaste laste ja tuleviku pärast. Ei, ma ei ole isekas, aga mind teeb südame põhjani kurvaks, jälgides, mis meie poliitmaastikul on toimunud pärast riigikogu valimisi.Olen 30. a naine, lasteta, aga kihlatud mitte-eestlasega. Ma töötan haridussektoris, mul on suurel hulgal välismaalastest (südame)sõpru, tuttavaid ja kolleege. Kas ma olen vähemväärtuslik, sest olen naine? Sest olen otsustanud oma „viimased viljakad“ aastad pühendada tööle? Ei. Paraku arvavad seda sinu uued sõbrad. Kas ma olen Eesti tulevikule kahjulik, et pole veel last saanud? Ei, sest ma töötan valdkonnas, kus me harime meie tulevasi põldkondi, kujundame maailmaliidreid, kes seisavad õiguste, heaolu ja nõrgemate eest. Tundub aga, et Sinu jaoks pole sel tähtsust, sest oled leidnud uued „sõbrad“ neis, kes ei pea vajalikuks kaitsta neid, kes elu ebaausate keerdkäikudega on sattunud kannatajate rolli siinpool ja väljaspool piiri, kes ei ole Sinu ja sinu uute „sõpradega“ samast soost. Kas on halb omada tutvusi ja kontakte ka Eestist väljaspool? Ei, see on rikastanud minu elu ja ma olen uhke selle üle! Kahjuks arvavad vastupidist Sinu uued „sõbrad“.Ma kirjutan Sulle, sest olen mures, millises Eestis kasvavad minu lapsed? Kas sellises, kus õhk on hall, sest Su „sõbrad“ ei mõista Pariisi kliimaleppe eesmärke? Kas sellises, kus mu laste isa ei või piiri ületada, sest tal puudub Eesti pass? Kas sellises, kus minu lapsed peavad valima mõne teise riigi oma kodumaaks, sest Eesti progress siseriiklikult ja rahvusvahelisel areenil on kokku kuivanud ja üksik?Jüri, Sa oled saanud võimaluse juhtida Eesti riiki. Me kõik eksime, me kõik saame oma tegudele tagasisidet, said ka Sina. Oleks aus siinkohal kinni pidada traditsioonidest ja õigusnormidest, mis käesoleval ajamomendil on riigi juhtimiseks võimaluse üle andnud kellelegi teisele. Niimoodi tagumiste uste kaudu oma rida ajada ei ole riigimehelikult väärikas.Jüri, valijad on oma arvamuse öelnud, austa seda ning lõpeta oma mängu mängimine. On kellegi teise aeg.*Käesolev pöördumine ei esinda minu tööandja vaateid, vaid peegeldab seda, mida mina, eraisik EV valimisõiguslik naissoost kodanik Anette, arvan täna 12.03.2019.
Merlyn Dunderdale, Hugo Treffneri Gümnaasium, 12.c klass Lugupeetud härra peaminister! Pöördun Teie poole, sest olen noor, kes hoolib planeedist. Noor, kes hoolib Eestist, Eesti keskkonnast, Eesti inimestest ja Eesti loodusest. Mulle aga tundub, et minu väärtused ei oleks toetatud koalitsiooni poolt, kuhu kuulub partei, kelle väärtused ei lange kokku minu omadega. Kui on võimalus, et koalitsiooni kuulub ka partei, kes ei tähtsusta kliima soojenemist ja keskkonnaprobleeme, siis seda parteid ja sellise parteiga koalitsiooni mina ei toeta, sest kliima soojenemine ja selle seos inimtegevusega on faktiliselt tõestatud. Tegin oma gümnaasiumi praktilise töö keskkonna teemal ning leidsin küllaltki materjali, mis tõestas, et kliima soojenemine on vägagi otseselt inimtegevusega seotud, on pidurdatav ning seab meid ja meie elukeskkonda ohtu, kui me seda ei pidurda. EKRE seab kahtluse alla, et kliima soojenemine inimtegevuse tõttu on fakt, mistõttu arvan, et võiksite uuesti kaaluda koostöö tegemist sellise olulist globaalset probleemi eirava parteiga. Globaalset probleemi, mis mõjutab oluliselt ka Eestit, mille heaolu loodetavasti ka Teile korda läheb.
Mart Kiis, Tartu Ülikooli tudeng, Lasila PK õpetaja:Lugupeetud peaministerOtsustasin kirjutada teile selle kirja, kuna tunnen muret hetkel Eestis valitseva olukorra pärast. Järgnevalt selgitan lähemalt, miks.Töötan iga päev koos teiste tegusate ja hoolivate inimestega selle nimel, et Eesti ja kogu maailma suudaks vastu seista meie ees seisvatele keskkonnavaldkonna väljakutsetele. Lähtepositsioon ehk tänane päev on, ausalt öeldes, päris hull – kui me kliima soojenemise jm inimtekkeliste keskkonnaprobleemide lahendamise osas kiiresti vajalikke samme ei tee, ei ole eluslooduse väljavaated siin planeedil eriti head. Seda kinnitavad ka maailma tippteadlased. Selle pinnalt masendav näha, et valitsusse on pürgimas kaks erakonda, kelle keskkonna-alased seisukohad on lühidalt öeldes Eesti looduskeskkonna suhtes destruktiivsed. Seda kinnitab oma analüüsis parimast saada olevast teaduslikust teadmisest lähtuva Eesti Keskkonnaühenduste Koja koostatud valimiste-eelne ülevaade, kus mõlemad konservatiivsed erakonnad pälvisid väga madalad hindepallid (Eesti Keskkonnaühenduste Koda, 2019). Üks neist erakondadest, EKRE, on seisnud avalikult vastu ka kliima soojenemise kui probleemiga tegelemise vajalikkusele. Kuigi Eestil oleks suur potentsiaal ka keskkonnaküsimustes olla suunanäitaja ja eeskuju, oleme liikumas risti vastupidist, looduskeskkonna suhtes hävitavat teed. Ja seda on valus vaadata, sest meie, noored, oleme need, kes teie põlvkonna tehtud otsuste ja valikute tagajärgi tunda saavad.Loodusainete õpetaja ja looduse vahendajana on mu eesmärk, et inimesed õpiksid meid ümbritsevat looduskeskkonda paremini tundma ja rohkem väärtustama. Siis suudame ehk ka meie ees seisvad väljakutsed ühise koostöö tulemusena vastu võtta. Kuid mis näoga peaksin oma õpilastele otsa vaatama, kui meie riiki juhiks kliima soojenemist eitav erakond?See on minu ja tuhandete teiste noorte tulevik, mille üle te otsuseid teete. Palun, näidake üles vastutustundlikkust.
Ants-Oskar Mäesalu (24), informaatik ja noor ettevõtja:Austatud Jüri Ratas!Kirjutan Teile raske südamega. Olen noor ettevõtja, kes on iseseisva Eesti poliitikat lapsest saati huviga kõrvalt jälginud. Kahjuks tuleb tunnistada, et aastatega on pilt muutunud üha ebameeldivamaks. Mäng on küll huvitav, ent täna koputab mure Eesti ühiskonna üle mulle lõpuks liiga tugevalt südamele, et suudaksin seda enam vaikides jälgida.Eesti on maailmas tuntud uue Põhjamaa, digitaalse ühiskonna juhtriigi ja uue majanduse kasvulavana. Meie innovaatilisust võetakse eeskujuks kogu maailmas. Seni end igati tõestanud Eestit muust maailmast eristava majandusliku mudeli võimalik lõhkumine tekitab hirmu. Eesti on iduettevõtluses tippu tõusnud suuresti tänu riiklikule soodustavale mõjule. Loomulikult loevad kõige enam meie oma nutikad inimesed, ent selleks, et neid inimesi saadaks edu, on vaja stabiilset ja edumeelset ühiskonda ja majanduskeskkonda. Alustava ettevõtjana tundub mulle, et see keskkond ja stabiilsus on tänaste võimalike koalitsioonilepete valguses lagunemas. Ma ei pea siinkohal silmas isegi immigratsioonipoliitikat. Ma pean silmas palju fundamentaalsemaid majanduspoliitilisi seisukohti. Tunnen, et killustunud ja ebastabiilne majanduspoliitiline seisukord seab ohtu Eesti kõrgelt hinnatud innovaatilise sihiga maine.Mõistan, et olete olukorras, kus meelepärasteks koalitsioonipartneriteks valida ei oleks justkui kedagi ning valik tuleb langetada halbadest vähima kasuks. Kinnitan Teile: ka paljud Eesti kodanikud seisid 2019. aasta Riigikogu valimiste eel sama võimatu olukorra ees. Siiski tuli igaühel meist see raske otsus langetada. Seejuures valis rahvas heas usus, et nende usaldust ei peteta. Vastutasuks saadi poliitilised mängud, mis ohustavad Eesti ühtsust ja tulevikku.Minu jaoks ei ole küsimus isegi koostöös mõne parteiga, mille väljaütlemised üldsust lõhestavad, vaid Teie oma ütluste ümberpööramises, musta valgeks rääkimises ja süü teiste kaela ajamises. Olukorda ei tee paremaks poliitilist head tava, eetikat ja moraali eiravad salajased kokkulepped. Taoliste mängude tulemusel kaob minus kui valijas usaldus Teie väljaütlemiste vastu. Valimiskampaaniate ajal väljahõigatu on muutunud tühjadeks sõnadeks ja usalduskrediit langenud nulli. Kui Edgar Savisaare juhtimisel sidus Keskerakond end 2015. aastal lahti Eesti õigussüsteemist, siis Jüri Ratase juhtimisel tundub, et Keskerakond seob end pisut vähem kui neli aastat hiljem lahti ka headest poliitilistest tavadest, sealhulgas ka Keskerakonna enda mullu vastuvõetud eetikakoodeksist.Loomulikult on kõik teinud vigu. Nii üleüldiselt, eriti aga praeguste läbirääkimiste käigus. Austatud Jüri Ratas! Selmet aegunud populistliku patu kombel teistega vastanduda, näidake eeskuju! Võtke veel juhtiva peaministrina initsiatiiv ühise keele leidmiseks kõigi võimalike partnerite vahel ja lahendage tekkinud vastuseis puhtal, ausal ja läbipaistval teel, mitte tagatoas sõlmitud sobingute toel. Eesti ei vaja poliitikat poliitika pärast, vaid teenima oma rahva huve. Omakasu eesmärgil tehtud otsused Eesti rahva huve ei teeni ja rahvas pole nõus vaikima.Seisan ausa, iseseisva ja õiglase ühiskonna eest. Peaministrina olete ka Teie korduvalt teatanud, et Keskerakonna siht on ehitada õiglast riiki, mis seisab iga inimese eest. Õiglase riigi emaks saab olla vaid aus ja läbipaistev poliitika. Loodan, et südames tunnistate seda endale ka ise ja töötate parema tuleviku nimel kõigile.Ütlen alati uhkusega, et olen eestlane. Olen uhke oma rahva ja oma riigi üle. Palun, ärge laske sellel uhkusel hääbuda!
Merili Arjakas, Eesti kodanik, üliõpilane, 24:EKREst on keeruline kirjutada langemata liialdustesse. Ma ei arva, et EKRE võimuletulek tähendaks tingimata, et homme oleme samas reas Poola ja Ungariga, ülehomme Türgi ja Venemaaga. Seetõttu tundub ka pisut naljakas hakata häirekelli helistama. Mis selles siis halba on, kui see osa Eesti ühiskonnast, kelle hääl on seni võimutüüri juures vaikseks jäänud, esindatuse saab? See on tavaline väide: demokraatia alus on, et enamus loeb üle vähemuse. Kahjuks jääb EKRE nägemuses kõrvale teine osa demokraatiast, mis näeb ette üksikisiku õiguste kaitse ja kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. EKREl on mall, kuidas “õige” elanik võib Eesti riigis mõelda ja käituda. Kõik, kes selle malli alla ei lange, muutuvad dihhotoomselt kohe “valedeks”, sealt edasi “halbadeks”. On ohtlik, kui me hakkame Eesti elanikke jagama õigeteks ja vääradeks. Eestlasteks ja mitte-eestlasteks mitte kodakondsuse või südametunnistuse järgi, vaid nahatoonist ja silmade värvist sõltuvalt. Sõna- ja ajakirjandusvabaduse piiriks see, mille kiidab heaks valitsev võim. Erinevalt mitmest teisest Ida- ja Kesk-Euroopa riigist ei saa Eesti rahvusringhäälingut pidada valitsuse hääletoruks. EKRE rünnakud ERRi vastu ei ole mure ajakirjanduse sõltumatuse pärast, vaid soov allutada rahvusringhääling poliitilisele kontrollile.Jällegi: sellised muutused ei toimu üleöö. Kuid me tuleme liidust, kus inimeste õigused ei olnud kaitstud. Võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, rääkimata Kesk-Aasiast või Venemaast endast, on Eesti edulugu ime. Meie tegime kannapöörde, kõigil teistel ei läinud see korda. Kuid selle taga oli väsimatu töö, et luua poliitiline kultuur, kus räuskamine, inimeste soo, rassi või orientatsiooni järgi mõnitamine ja nende vaigistamine ei oleks vastuvõetav käitumine. Sest õigusnorm ja võimude lahusus ei saa olla tagatud riigis, mille valitsus poliitilise kasu nimel lükkab kõrvale head tavad.
Mart Parind, jurist / Eesti Vabariigi kodanik, 27: Austatud Jüri Ratas Ehkki soovin, et minu sulg saaks Teile kirjutades hoogu soodsamatest tuultest, on nende ridade sünnitajaks hoopis mulle seni tundmata maruiilid. Sündinuna taasiseseisvunud Eestis, ei ole ma mitte kunagi varem olnud tunnistajaks olukorrale, kus meie iseolemise üks alustalasid – õigusriiklus – on saamas etturiks riigivalitsemise malemängus. Jälgin murega, kuidas esma-kordselt on lubatud valitsuskõneluste lauale tõsta teadlikest ebatõdedest ja provotseeritud hirmust taotud kirves, mida on aastaid avalikult ihutud, äigamaks sellega õigusriigi juurtesse. Eesti rahva enamus nägi minu sünniaastal vabariigi põhiseadust vastu võttes ette, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning siin kehtib demokraatliku õigusriigi põhimõte. Kandmata katkematut ja teadlikku hoolt, et põhiseadusesse kirjutatu ei jääks üksnes sõna-kõlksuks, võime end eneselegi märkamatult leida küünitamast pelga mälestuse järgi õigus-riigist, mis on lapse peost pagenud õhupalli kombel juba ammu kaugusesse vihisenud. Ei tohi pidada paljuks seda endale aeg-ajalt meelde tuletada. Õigusriik on erinevate tagatiste lahutamatu tervik, mis ei allu järeleandmistele või kompromis-sidele. Andes poliitilise vastukaubana ära kasvõi killukese (kohtunike eluaegsus ja mitte-valitavus, kohtute sõltumatus ja depolitiseeritus, kui nimetada mõned) sellest hoolikalt kokku sobitatud kollaažist, variseb õigusriik põrmu ja sellega ühes ka kehtiv põhiseaduslik kord. Soovides hoida kõrges meie koduriigi arengu pandiks olnud ja olevat riigikorraldust, ei saa me ka vaikimisi tolereerida püüdeid, mis on teadvalt suunatud sõltumatu ja erapooletu kohtu-pidamise lõhkumisele. Kohtuotsuste „headuse“ lakmustestiks ei tohi olla mitte see, kas otsus on meele järgi mõnele poliitilisele parteile, vaid asjaolu, kas kohut on peetud õiglaselt ja kallutamatult ning kas kohus on otsust langetades lähtunud kehtivatest õigusaktidest. Õiguse-mõistjaist ei tohi mitte iialgi saada laetud agenda elluviimise käsilasi. Poliitilise meelevalla sohu sattunud õigussüsteemi kuivale sikutamiseks on tarvis jõudu, mille olemasolus ei saa kunagi kindel olla. Meie tänaste tegude tublidus on meie laste ja lastelaste margapuu kaaluda. Olen veendunud, et järeltulevad põlved tõstavad ausse sirgeselgsuse demokraatliku õigusriigi kaitsmisel ning manavad maapõhja lühiajalisest erakasust ajendatud ettevõtmised. Pidagem seda meeles!
Gea Kangilaski, Eesti Arengukoostöö Ümarlaua juht, Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige, feminist, keskkonnaaktivist, ema, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige: Hea Jüri Ratas, ma olen väga mures. Eesti on seni olnud väike avatud riik ja elu siin on tasapisi järk-järgult läinud paremaks ka nende jaoks, kel 1990. aastatel oli pidevalt tarvis tunda muret oma elu ja tervise pärast. Mina kirjutan teile praegu eeskätt naisena, väikese tütre emana, inim- ja naisõiguslasena, vägivalla vastasena, keskonnakaitse- ja kodanikuaktivistina, sotsiaalselt ja poliitiliselt aktiivse inimesena. Ma olen mures, sest ma kardan, et te olete praegu Eestit viimas tagasi väärtusruumi, mis on minu-sarnastele inimestele ohuks, ning peamine, mis on ohuks minu 8-aastasele tütrele ja tema tulevikule. Kuidas ma saan tunda, et minu õiguste eest naisena seistaks valitsuses, mille üks kutsutud osapooli on otsustanud näha naistes üksnes rahva või inimressursi taastootmise vahendeid, kellelt lapsi tuleb tingimata nõuda, kelle enesemääramisõigust tuleb piirata igasuguste vahenditega, sh abordi ja seksuaalhariduse kättesaadavuse piiramisega või soopõhise vägivalla ennetamisele suunatud meetmete demoniseerimise, madaldamise ja nende kaotamisele üleskutsumisega? Meenutan õudusega selle erakonna sõnavõtte Riigikogu saalis Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise aegu, nende tolleaegseid naistevastase vägivalla pisendamise püüdeid, nii sellega tegelejate kui naiste naeruvääristamist. Kas valitsus teie juhtimisel kavatseb jätkata nende oluliste muutustega, mida riik on seni teinud vägivalla ennetamiseks ja vägivallaohvrite abistamiseks? Kas ma saan olla päris kindel, et te väljendate koalitsioonileppes selgesõnaliselt, et kavatsete jätkuvalt seista inimõiguste eest, tegeleda naiste- ja perevägivalla ennetamisega, toetada juba olemasolevaid ja tublilt töötavaid institutsioone ja neis töötavaid inimesi? Ma töötan arengukoostöö valdkonnas, seistes oma igapäevases tegevuses nii Eesti kui maailma kestliku arengu eest. Ma olen terve elu olnud veendumusel, et Eesti peab seisma nii Eestis kui maailmas inimõiguste edendamise ja kaitse eest. Eesti peab otsustavalt tegelema kliimamuutuste ennetamise ja selle tagajärgede leevendamisega. Vähenevate loodusressursside tingimustes on eriti oluline tagada igaühe õigus elule, toimetulekule, kaitsele tagakiusamise eest. Seni on valitsus ja välisministeerium olnud meile headeks partneriteks, kes jagavad üht visiooni ja missiooni. Kas te saaksite, palun, kinnitada, et nii see jääb? Mina olen veel sellest põlvkonnast, kes mäletab algoolilapsena Balti ketis oma inimestega koos seismist ja seda rõhuvat korda, millest me tahtsime pääseda, seda ängi ja surutust, vabaduste piiratust, üksikisiku tahte ja soovide allutatust tugevama võimule – ma ei taha selle kordumist Eestis, ja ma tahakss, et me riigina seisaksime jätkuvalt selle eest, et see oleks taunitud kõikjal. Kuidas ma pean end tundma olukorras, kui valitsusse on teie poolt kutsutud erakond, kes on riigieelarve lugemisel teinud ettepaneku Eesti arengukoostöö valdkonna rahastus kaotada? Kes on korduvalt ja korduvalt halvustanud inimesi nende isiklike valikute tõttu elukaaslase valikul, kes kutsub üles piirama teistest rahvusest või nahavärvist inimeste õigusi, kes soovib isegi omaenda kaasmaalased teha pärast ülikooli lõpetamist sunnismaisteks piirates nende õigust valida elu- või töökohta, kes pidevalt õõnestab Eesti rahvusvahelist koostööd ja kuulumist meile olulistesse turvalisust tagavaisse liitudesse, sh ÜRO kestlikule arengule suunatud eesmärkide täitmist. Kas see kõik ei meenuta teile üht teist ja koledat aega, millest me seni oleme tahtnud riiklikult võimalikult kaugeneda? Kas teie arvates peaks Eesti siiski jätkuvalt arengukoostöösse panustama ja meist kehvemal järjel riike ja inimesi aitama? Ka on see erakond, kellega teie soovite nüüd teha koostööd, eitanud kliimamuutusi, rahvusvahelise teadlaskonna saavutusi ja ettepanekuid. Kas see ei meenuta teile samuti üht teist aega, kus inimeste päid pidevalt väärinfoga lollitati? Kuidas me peaksime väärinfo levikut takistama, kui meil on valitsuses erakond, kes ametlikult teadussaavutusi vaenab, enda huvist lähtuvalt kahtlaseks, usutavaks või mitteusutavaks kuulutab? Kas teie oleksite valmis tulema ja kinnitama 15. märtsil oma tuleviku eest meelt avaldavatele koolinoortele, et Eesti kavatseb suhtuda tõsiselt kliimamuutustesse? Kas teie olete valmis nägema vaeva, et Eesti riik tervikuna panustab noorte tulevikku teadlikult ja teadustulemusi arvesse võtvalt? Ma olen mures ja ma väga-väga-väga soovin, et te neile minu (ja paljude Eesti inimestega jagatud) küsimustele ausalt ja avameelselt vastaksite.
Karmen Turk, vandeadvokaat: Hea Jüri Ratas,Kirjutan murest. Kirjutan inimõiguste advokaadina. Kirjutan inimõiguste õppejõuna. Kuid kõige enam, kirjutan Teile Eesti elanikuna. Kirjutan, sest hindan kõrgelt ühiskonda, kus elan. Kus saan olla erinev või samane; kus saa vabalt valida või mitte valida; kus lastakse olla minul mina ning kus demokraatlik väärtusmaailm ja arusaam meist igaühe väärtuslikkusest ja võrdsusest on jagatud. Ma ei soovi, et see muutuks.Miks ma kardan, et oleme valimas muutumise? Ühiskondlik siduvus ja taluvus on paljuski sümboliseeritavad läbi kõnekultuuri ja ei mõjuta ei midagi enamat ega vähemat kui demokraatlikke ühisväärtusi. Kas seda soovime või mitte, kuid ühiskonna sidusus ja taluvus algab meie poliitilistest juhtidest. Need poliitilised juhid on suure tähega riigiinimesed, kui räägivad asjast, kui on asja ega vasta algusega „aga sina ka“. Kes vaidlevad arvamuste üle ja mitte inimeste üle nende arvamuste taga. Kes räägivad ideedest ja võimalustest ning mitte hirmudest.Kui eelmiste Riigikogu valimiste aegu kuulsin esmakordselt väljendit „kui on must, näita ust“ Riigikokku valitud poliitiku suust, siis arvasin teadvat järgmiste päevade esikülgede sisu eranditult kõigil väljaannetel. Nii oligi. Aga järgmisel korral, kui see lause kõlas, enam ei olnud. Ülejärgmisel veelgi vähem. Ning just lõppenud valimiste eel nägime kõik televisioonis Riigikogu hoone ees filmitud kaadreid T-särkide ning plakatitega „mustal pole kohta“. Ei märkigi enam vastureaktsioonist. See ju ometi peaks olema. Miks ei ole?Ettevõtluses nimetame seda „brändimiseks“. Tavakeeli normaliseerimiseks, uue normaalsuse loomiseks. Näiteks on Google töötajatel keelatud kasutada sõna Google verbina tagamaks kaubamärgi tugevus. Nii ka poliitilised juhtfiguurid kujundavad ühiskondlikku vaadet sellele, mida enda ümber ja endaga koos aktsepteerime. Näha tahame.See, just see ongi muutumises. Mitte ainult Eestis – nii lähedal kui kaugel on riike, kus samalaadne protsess on käimas. Näiteks Ameerika Ühendriikide president nimetab ajakirjandust riigivaenlaseks ning võrdsustab neljanda võimu demokraatlikus riigis šariarežiimi ja ISIS võitlejatega. Väga erinev ei ole ühiskonna balkaniseerimine ka mitmetes lähemates riikides siinsamas Euroopas. Võiks nentida, et just selliselt on ka ajaloos normaliseeritud inimviha, klassiviha, rassiviha?Me keegi ei tea, kuhu need suundumused nihutavad uue normaalsuse. Ei julgegi küsida. Aga tean, et täna võite Teie teha otsuse, mis natuke määrab, millise normaalsuse poole me Eestis ruttame.
Enn Rusi, Eesti tudeng Edinburghis: “Mis Teil seal Eestis toimub?” – küsimus millele viimastel päevadel vastama olen pidanud. Nimelt olen hetkel viienda aasta keemiatudeng Edinburghis Suurbritannias ja sellised küsimused kipuvad mitte-eestlastel üle huulte veerema. Eks ma siis olen proovinud seletada, et valimised, rahva tahe ja maailmavaade… Päev-päevalt on see aga aina raskemaks muutunud – eks proovi nüüd, valimistejärgses keerises, seletada, et eestlane pole natsi-meelne, vägivaldne, rassistlik, võõraviha täis troll kui kõik informatsioon on vabalt kättesaadav ja mitmes keeles olemas.Kurja juurt mainimata on selge kellele vihjan. Sellesse grupeeringusse kuuluvad avalikult natsi-meelsed, iseseisva ja kaasaegse Eesti väärtuste vastased, kellel käib üle jõu hukka mõista vägivald ja vihakõne. Ja kui nende valijad loodavad Hitleri teisele tulemisele või taovad saadikuid, siis on ka kõik veel hästi, pole probleemi, hukkamõistu pole kuskilt näha. Minul koos paljude teiste eestlastega nii Eestis kui välismaal on seda raske seedida. Nimetada kõike seda konservatiivseks maailmavaateks on rumalus - sellel puudub ammu reaalne seos konservatiivse poliitikaga.Mul pole palju seost mitmete parteide valimisprogrammidega – toetan topeltkodakondsust, varjupaiga andmist sõjapõgenikele, kooseluseadust, vihakõne taunimist, rahva vaba liikumist jne. Olen selgelt vasakpoolne lumehelbekesest tolerant aga üldjuhul pole mul probleemi mõista teistsugust maailmavaadet. Liberaalid ühele, konservatiivid teisele poole ja tsentristid keskele – valitseda võivad kõik, rahvas ju valis. Sinna kaardile ei kuulu aga minu arvates rühmitus, mis on äärmuslik ja viha õhutav.Sellest tulenevalt olen ise koos mitmete väliseestlastega hirmul, et Eesti kust lahkusime on muutumas riigiks mida me enam ei tunne ja mis meid enam tunda ei taha. Soovin, et meil oleks võimalus tagasi pöörduda Eestisse mis on lahke ja sõbralik. Et, võiksime kaasa tuua oma elukaaslased, vaatamata soost, rahvusest või nahavärvist. Et me ei peaks kartma olukorda kus vihakõne on normaliseeritud, vägivald on vastuvõetav ja diskrimineerimine igapäevane.Teil Hr Ratas on siin ajalooliselt tähtis roll, võimalus suunata Eesti riigi arengut mitte ainult paariks aastaks vaid põlvkondadeks. On arusaadav, et valitsuses on teil suurem võimalus täide viia lubadusi mille põhjal teile ja teie erakonnale hääled on antud aga seda teha ohverdades endi ja eestlase vaated ja väärtused pole seda väärt. Seega ma palun teid lugupeetud Jüri Ratas – kuulake mõistuse häält ja tehke oma valik Eesti hüvanguks.
Aleksei Jašin, riigiteaduste tudeng, tulevane õpetaja, vene emakeelega eestlane, Eesti200 liige: Lugupeetud Peaminister Minu nimi on Aleksei. Olen sündinud Tallinnas ning õppinud ühes Mustamäe venekeelses koolis. Hetkel õpin Tartu Ülikoolis riigiteadusi ning minu kohta saab öelda, et olen hästi lõimunud vene emakeelega noor. Kuid tegelikkuses mul on üks ja ainus kodumaa. Mina kuulusin alati siia ning ka Eesti kultuuriruumi. Üks ja ainus erinevus seisneb minu emakeeles ning vajaduses ja soovis omandada eesti keelt teise keelena. Ma kirjutan Teile, sest olen sügavalt mures seoses toimuvate koalitsiooniläbirääkimistega. Olen sügavalt mures, sest sündida võib Keskerakonna, Isamaa ning EKRE võimuliit. Ma olen mures, sest esimest korda ma tundsin end tõrjutuna kodumaal, kui Eesti poliitmaastiku parempoolsed jõud on võtnud sõna kohalike venekeelsete inimeste vastu. Minu ja teiste vene rahvusest inimeste südamesse on jäänud hüüdlaused „viiendast kolonnist“, „300 000 parasiteerivast tiblast“, „etnilisest profileerimisest“ ja paljust muust. Kui mainitud retoorika saab lähiajal legitimeeritud võimukoalitsioonis, siis see on selge sõnum mulle, minu perele ja lähedastele, et me pole enam Eesti Vabariigis soovitud. Lugupeetud Peaminister, vene noored soovivad siiralt õppida eesti keelt, suhelda oma eestikeelsete eakaaslastega, elada ning areneda Eestis. Vene noortel on mitmekülgsed soovid, kuid enamus kohe kindlasti ei soovi venekeelse hariduse sulgemist. Vene noored soovivad õppida oma eestlastest eakaaslastega koos, mis lihtsustaks teineteise mõistmist ning keele õppimist. Samal ajal, nad soovivad arendada oma emakeelt ning emakeelseid akadeemilisi teadmisi, mis eeldab venekeelse õppe säilimist teatud ulatuses. Härra Peaminister, paljud venekeelse inforuumi tarbijad toetavad Keskerakonda ning seda ka põhjusega. Ka mina olin pikaajaliselt üks toetajatest. Ärge pöörake meile selga.
Pavel Raav, IT-spetsialist, 24:Ei suutnud viimaste päevade uudiste taustal kirjutamata jätta. Alustaksin kirja sellega, et ma isiklikult olen Reformierakonna valija. Olen küllaltki suures osas vene taustaga inimene ning minu pere ja tuttavate seas leidub vene päritolu inimesi kes on pikalt olnud Keskerakonna toetajad. Hoolimata sellest, et minu enda vaated laias laastus ei ühildu KE omadega, mõistan ma, mispärast need inimesed on KE valijad. Seetõttu on minu jaoks väga häiriv plaan moodustada koalitsioon erakondadega kelle huvid on KE valijate huvidega vastupidised. Usun, et ma ei pea oma viimast väidet põhjendama, arvestades juba seda, et sellel teemal on parteis endas sisekonfliktid mis on juba ka meedias kajastust leidnud. Tunnen, et kui juba erakonnasiseselt toimub selline lõhenemine, siis tasuks vaadata üle hetkesed tegevused ning anda endale aru, kas tegemist on ikka õige sammuga.Kuigi ma olen vastuolus väga paljude KE hetkel päevakorral olevate potentsiaalsete koalitsioonipartnerite, EKRE ja Isamaa, vaadetega, sooviksin ma enda taustast tulenevalt siiski praegu rõhutada just seda, et Eesti venelastest KE valijad on andnud Keskerakonnale hääle just sellepärast, et nad usuvad Teie antud lubadust seista iga Eestis elava inimese eest. Seda lubadust ei saa täita olles koalitsioonis parteidega, kelle poolt avalikult välja kuulutatud eesmärgid seda välistavad.
Birgitta Ots, jurist, 25: Lugupeetud Jüri RatasMa tahan Teile täna kirjutada avatusest. Lihtsalt meeldetuletuseks, sest selle teema olulisus võib minna vahel meelest, kui kaalul on võimu haaramine või sellest loobumine.Suletud ühiskond ei ole kunagi olnud lahendus. Olen sellest kirjutanud ka mõned aastad tagasi, keskendudes Ida-Virumaa kaasamisele Eesti kultuuriellu. Ometigi näib täna, et Eesti poliitika on võtnud jõulise kursi suletuse suunas. Isegi, kui isolatsioonimõttega mängimine tundub ahvatlev ning võib lühiajaliselt koguda suurt toetust, siis pikas perspektiivis ei too see kellelegi kasu.Eesti võimalused üksikmängijana on väikesed. Me ei oma tänapäeva globaliseerunud maailmas erilist läbirääkimisjõudu, kui tegutseme üksinda esindades pelgalt 1 miljonit inimest. Ainult koos saame olla tugevad. Tänapäeva võimaluste juures tähendab mõiste „koos“ eelkõige Euroopa Liitu ja NATO-t.Ma mõtlen seda kirja kirjutades oma vanavanematele. Eriti oma vanaemale, vanatädile ja vanavanaisale. Uinu Saar, Kalli Saar ja Vidrik Saar olid oma ajastu märtrid. Vidrik, minu vanavanaisa, lasti Nõukogude režiimi poolt maha. Minu vanaema Uinu ja vanatädi Kalli küüditati Siberisse. Kalli, olles kõigest 9-aastane, suri Siberis meningiiti. Kuigi nende kannatustes oli esmajoones süüdi Jossif Stalini juhitud diktatuur, siis pandi sellele sündmusteahelale alus juba kõvasti enne teist maailmasõda, kui Eesti üritas end aina enam isoleerida ülejäänud maailmast ning vaatas passiivselt pealt seda kuidas meie noorest demokraatiast sai autokraatia.Muutused ühiskonnas ei sünni üleöö. Nagu on kirjutanud Margaret Atwood oma prohvetlikus jutustuses „The Handmaid’s Tale“: „Miski ei muutu koheselt, järk-järgult kuumenevas vannis keedetakse sind surnuks enne kui sa sellest arugi saad.“Sellest tulenevalt leian, et punane joon on vaja tõmmata juba täna, et vältida Eesti edaspidist isoleerimist ülejäänud Euroopast ja maailmast. See, et täna lubatakse justkui „ohutut“ kohtusüsteemireformi võib homme tähendada politiseerunud kohtunikke. See, et täna lubame „rahvuslikku“ ja „puhast“ Eestit võib homme tähendada vägivallalainet kõigi nende suhtes, kes erinevad ühel või teisel viisil võimupartei tõeprisma kaudu defineeritud normaalsusest.Suletuse vältimine peab hõlmama ka majandust. Protektsionismi teed minnes võib lühiajaline kasu tunduda suur – tegelikkuses sulgeb see aga meie võimalused maailmaareenil. Eesti siseturg ei ole piisavalt suur, et tagada pikaajaline majanduskasv. The Economist on mõned aastad tagasi avaldanud loo, kus kirjeldatakse protektsionismi pikaajalist mõju. Eelkõige kannatavad kõige nõrgemad, need samad, keda valitseva võimu sõnul üritatakse läbi protektsionismi kõige enam kaitsta.Leian siiralt, et kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse ja Euroopa Liidu reeglite järgi mängimine on meie tugevaim julgeolekualane relv ning ka meie tugevaim relv suhetes kolmandate riikidega.Seega, palun ma Teil täna heita kõrvale lühiajaline edu, lühiajaline võim, lühiajaline saavutus. Ning keskenduda pikale perspektiivile, kus avatus, võimude lahusus ja lõimumine mängivad kõige suuremat rolli. Ainult nii saame tagada, et demokraatia säilitab oma standardi. Ning ainult nii saame tagada seda, et ükski Vidrik, Uinu ega Kalli ei peaks meie täna võetud kursi tõttu aastakümnete pärast kannatama.
Hendrik Unt, Tartu Ülikooli tudeng, Tartu Tudengipäevade projektijuht, 23: Lugupeetud peaminister, kirjutan Teile suure murega, mis puudutab hetkel poliitikas valitsevat kaost. Olenemata sellest, kes võitis või kaotas valimised, puhuvad meedias tuuled hoopis sellest, kuidas erakonnad teineteisele nuga selga löövad ning salajasi pakte loovad. Loodan, et võtate selle aja ning loete minu kirja läbi.Keskerakond on alati olnud vene rahvuse esindaja Eestis ning need samad vene rahvusest inimesed on ka üheks põhjuseks, miks Keskerakond on suutnud säilitada enda positsiooni ühe juhtiva erakonnana Eestis. Me oleme minevikus näinud juhtumeid, kuidas erakonnad võivad kukkuda, kui nad ei hooli oma valijatest ning ei pea kinni valimislubadustest. Tõsi, et valitsuses tuleb teha järeleandmisi, kuid võimu nimel pole eetiline keerata oma valijatele selga. Moodustades koalitsiooni, kus „mitmekultuurilisus“ kannab endaga kaasas negatiivset sõnumit, kaotame me sihi, milline Eesti ühiskond tegelikult on. Eesti riik on sümbioos eestlastest ning meie oma vene rahvuse esindajatest ehk teisisõnu mitmekultuuriline ühiskond. Mis saab vene rahvuse esindajatest Eestis, kui Teie neile selja keerate?Eelmistel presidendivalimistel saime olla uhked, et meil on Eestis mitmeid edukaid naisi, kes oleks võimelised juhtima riiki ning võtma vastutust. Läbilõige ühiskonnast näitab, et kõrgelt haritud naisi on rohkem kui mehi ning seda peegeldavad ka erakondade koosseisud, kus järjest rohkem näeme naisi. Kahjuks räägivad 2019. aasta valimised aga teist juttu. Koalitsiooni moodustamisel võtavad sõna keskealised valged mehed nagu tegemist oleks 1938. aasta valimistega. Nais ja vähemusi esindavad poliitikud, kes enda arvamust väljendavad, peavad kahjuks tõdema, et „suurte meeste mängus“ neil asja pole.Poliitikas on tähtis, et oleks tasakaal. Meil on vaja nii konservatiive kui ka liberaale, parempoolseid erakondi kui ka vasakpoolseid. Hetkel valimiskünnist ületanud erakondade kooslus viitab sellele, et kõikide huvid on esindatud, kuid kahjuks ei suuda erakondade juhid isegi kõige primaarsemates küsimustes konsensusele jõuda. Kas me oleme Eurooplased? Kas me peaksime kuuluma Euroopa liitu? Arutades teemade üle, mis on ühiskonna poolt juba vastu võetud, kulutate Te kahjuks väärtuslikku aega, mida võiks kasutada Eesti Vabariigi edasi liigutamiseks ning eesseisvate probleemide lahendamiseks.Tõsiasi on see, et iga erakonna eesmärgiks on saada võimule ning viia täide erakonnale omast ideoloogiat. Kulutades kõik oma ressursid vaid võimule jäämiseks ning keerates selja valijatele, kaob aga inimeste usk tulevasse valitsusse. Kui tulevane valitsus otsustab järgmised neli aastat kulutada äsja vastu võetud seaduste ümber tegemiseks ning ühiskonna lõhestamiseks, siisvõime kahjuks tõdeda, et oleks saanud paremini. Võimuga kaasneb ka suur vastutus. Hetkel on võim Teie käes ning järgmise valitsuse head ja vead jäävad Teie südametunnistusele. Loodan, et Te võtate tulevased otsuseid vastu lähtuvalt sellest, mis on parim meie kodumaale.
Taavi Loog, Eesti kodanik: Tere, Jüri!Olen 27-aastane ja töötan ühes mitmetest tehnoloogiaettevõtetest. Olen oma südames patrioot, kes armastab riiki, kus ta elab. Peamiseltseeõttu, millise arengu me kollektiivselt taasiseseisvumisest alates teinud oleme. Kõik koos - olenemata rahvusest, nahavärvist, soost või seksuaalsättumusest. Elan oma pisikeses mullis, nagu tegelikkuses enamus meist, kuna mind ümbritsevad inimesed, kes on lugupidavad ja aktsepteerivad ümbritsevate suhtes. Lihtsalt inimlikust lugupidamisest, kuid toetudes ka meie põhiseadusele. Samas tõden, et Inimeste (eel-)arvamust seoses ajalooliselt juurdunud tabudega ning erinevate maailmavaadetega on raske muuta ja tervemõistuslik konservatism iseenesest on ühiskonna osa.Siiani olin arvamusel, et raske on muuta või häältega osta ka väärtusruumi, kuhu Eesti kuulub. Minu sõprusringkond, minu töökollektiiv ja minu lähedased moodustavad minu Eesti. Minu Eestis ei kauple poliitikud inimõiguste ja väärtusruumiga, selleks et moodustada koalitsioon, kus saab paremini oma poliitikat ellu viia. Minu Eestis ei ole küsimuse all, kas peaksime kellelegi võimaldama kooselu sarnastel tingimustel, olgu tegemist hetero- või homoseksuaalse paariga. Samuti ei seata minu Eestis ühegi koalitsioonipartneri poolt kahtluse alla, kas me peaksime kuuluma Euroopa Liitu või mitte.Need vaidlused on vaieldud, kui hääletasime kollektiivselt Euroopa Liitu astumise poolt. Need vaidlused lõpetati, kui Riigikogu toetas Kooseluseaduse vastuvõtmist. Teie koalitsioonikõnelused Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga on tekitanud olukorra, kus minuga sarnaseid väärtuseid jagavad inimesed leiavad ennast olukorrast, kus moodustumas on konservatiivne koalitsioon. Samal ajal andis hääletajate enamus oma hääle liberaalsete väärtuste eest seisjatele.Minu Eestis ei saa poliitdiskussioonides tõmmata punaseid jooni, mis jätavad vähemused selle alla, et minna edasi koos nendega, kes arvavad teadvat, kuidas on “õigele eestlasele” kombeline elada.Jüri Ratas, milline on Sinu Eesti, kus me kõik vastavalt loodavale koalitsioonile elama hakkame?
Markus Järve, tehnikahuviline :Hea Jüri RatasKui toimus esmane valitsuse vahetus, olin sügavalt mures kas koduriik pöörab oma valitsemises täielikult populistlikusse lähenemisse ning avastasin endale suureks üllatuseks, et mitte päris. Keskerakond on Jüri Ratase juhtimisel näidanud ennast adekvaatsena ning saanud valitsemisega hästi hakkama.Minu murepunktid leevendusid nähes olukorda, et valitsus teeb adekvaatselt tööd ning kannab hoolt vaesemate elanike eest parandades nende sissetulekut. Samas võeti sihiks viia Eesti riiki edasi jäädes Pariisi kliimaleppesse ning hoidest ennast eemale emotsionaalsetest ja lihtsatest vihatõstvatest teemadest.Ma tõin Pariisi kliimaleppe eraldi välja kuna kliima soojenemine on 21. sajandi suurim väljakutse, mille tõttu tekivad ka Eesti riigile järgmise 80 aasta jooksul suured probleemid.Selleks, et saada aru, kuskohas on minu murepunkt toon välja järgmised viited: https://www.ekre.ee/martin-helme-loodussaastlikku-kaitumist-ei-maksa-panna-uhte-patta-kliima-messiaanlusega/ "samal ajal on Helme arvates täiesti lahtine ja läbi vaidlemata see, mis üldse tingib kliima soojenemist".https://www.err.ee/913158/helme-kaaluksime-pariisi-kliimaleppest-lahkumist Mirko Ojakivi küsis, miks puudub EKRE programmis keskkonnapeatükk ja keskkonnaalased eesmärgid sootuks? Kas EKRE ei pea Pariisi kliimaleppe eesmärkide poole pürgimist oluliseks? "Ei pea jah. Ausalt öeldes, me kaaluksime tõsiselt, eeldusel, et partnerid on nõus ka kaaluma, kes valitsuses on, Pariisi kliimaleppest lahkumist," vastas Helme. "Eesti ei hukuta maailma ja Eesti ei päästa maailma," lisas ta." Sellisel tasemel vastutustundetust ei tohi lubada.Meie elukeskkond on reaalselt ohus, ning seda mitme külje alt. Kliimasoojenemise tõttu muutub järgmise 80 aasta jooksul 500 miljoni inimese elamiskeskkond elamiskõlbmatuks ning ilmastiku nähtused muutuvad ainult ekstreemsemaks. Sellest tulenevalt hakkavad rahvad rändama ning meie saame rände tulemustega sama palju tegeleda kui teised.Ei ole mingit vahet, kas me oleme üksik perekond, kes sõidab rohkem bussiga ja vähendab autotransporti CO2 langetamiseks reisitud kilomeetri kohta, väike riik mis langetab süsinikoksiidi tootmist legislatiivsete meetoditega või suurriik kes kasutab 70% energiavajaduse katmise jaoks taastuvenergiat.Me kõik peame selle probleemiga tegelema. Kui aga teie oma erakonnaga otsustate toetada kliimamuutuste eitajate erakonda ainult selleks, et näidata koht kätte Reformierakonnale, siis tõepoolest, võime oletada, et sama asja teevad ka kõik suuremad riigid ning selle tõttu muutub idiootseks laste saamine, nagu EKRE soovib välja tuua meie päästva lahendusena, sest neil pole kuskil elada peale sõjast laastatud maapinna või surnud liighappelise mere.Kuna evolutsioon aga nii kiiresti ei tööta, siis ongi olukord hapu. Meie väikese riigina peame näitama samasugust vastutustunnet oma planeedi eest hoolitsemisel kui kõige suuremad ja võimsaima majandusega riigid.Ainukene erakond, kes avalikult Pariisi kliimaleppe vastu on, ning kes on avalikult väljendanud, et neil on meie elukeskkonnast ükskõik, sest me oleme niivõrd väikesed, on EKRE. Seega on mul mõned küsimused Keskerakonna juhile. Kas Keskerakond toetab elukeskkonna säilitamist inimeste elu jätkuks? KasKeskerakond usub, et teadus viib meid edasi? Kas keskerakond omab mingit muud visiooni kui Reformierakonnale ärapanemine?
Andres Käosaar (24), Tartu Ülikooli Psühholoogia instituudi magistrant, Kiviõli I Keskkooli gümnaasiumiastme teadusainete õpetaja, Eesti200 liige: Tervist, härra peaminister Olen olnud Eesti patrioot oma esimestest eluaastatest. Mu ema sündis kakskeelsesse perre, kuid temast sai eestimeelne Eesti kodanik ning selle eestimeelsuse andis ta ka minule edasi. Olen olnud ühiskondlik aktivist alates 15. eluaastast. Selle aja jooksul olen saanud Eestit üha rohkem armastama ja väärtustama ning hindama neid hüvesid, mida meie riik on meile võimeline pakkuma. Olen rännanud paljudes riikides, rääkinud lugematul hulgal mitte-eestlastega ja lugedes, mis mujal maailmas poliitilisel areenil toimub, olen end alati turvaliselt ja hästi tundnud, sest Eesti pärast pole ma kunagi pidanud muretsema. Kuni eilse õhtuni. Olin väga segaduses, kui minu Facebooki seinale hakkasid kuhjuma mu sõprade-tuttavate postitused Eesti apokalüpsisest. Ja olen siiamaani segaduses. Leian, et Teie 2016. aasta valitsuse üle võtmine oli relatiivselt mõistlik tegu – Reformierakond oli pikalt peaministrierakond olnud ning eks iga erakonna eesmärk on ikka saada valitsusse, et oma mõtteid ja ideid võimalikult hästi ellu viia. Kuid mulle, Eesti kodanikule, osale Eesti tulevikust ja inimesele, kes kannab Eesti nägu, Eesti tegu ja Eesti mõtet laiali üle Euroopa ja ka maailma, tekitab kurbust ja ängi see, mida Te olete praegu korraldamas. Proovida moodustada valitsust, mille üheks suureks osaks oleks erakond, kes ei häbene seda, et nad moonutavad tõde, valetavad inimestele ning kasutavad ulatuslikku ja pahatahtlikku demagoogiat, et vaid võimule saada, ei ole õige. Sellises Eestis, mille juhtimisaparaadi juurde lastakse isikliku varjatud agendaga rohelised poliitikud, kes on valmis võimu juurde pääsemise nimel loobuma üldisest eetilisusest, viisakast suhtlusest, ausatest mõtetest ning inimese kui sellise austamisest, ei julge mina elada. Ei ole liialdus öelda, et viimase 16 tunni jooksul olen mõelnud, kas peaksin kohe Eestist lahkumise peale mõtlema. Et kui tõenäoline on see, et Eesti arengusammud muutuvad tagurpidikäiguks ja Eesti muutub üheks riikidest, kus isiklik vabadus ja teotahe on represseeritud ja intelligent peab kartma sõnavabaduse ja ka oma füüsilise turvalisuse pärast. Et kui tõenäoline on see, et meie nii värskelt omandatud staatus ühena Põhjamaadest paisatakse põrmu ning kustutatakse palju sellest, mida ausad eestlased viimased 28 aastat ehitanud on. Vahet pole, mis erakonnast või mis poliitiliste vaadetega, kuid see Eesti, kus me, ka Teie kallis peaminister, praegu elame, on võrdlemisi hästi ehitatud ning senimaani olen mina julgenud püstise peaga kuulutada, et olen eestlane ja elan Eestis. Kuid ma ei ole kindel, et julgen seda varsti samaväärse uhkusega teha. Ma palun, et Te siiralt mõtleksite natukene laiema vaatega selle üle, mida Teie poliitilised mängud Eestile ja tema rahvale kaasa võivad tuua ning mõelda, et hetkel võib Eesti arengu tagurpidikäigu sisse panek jääda Teie südametunnistusele.
Joanna Kurvits, TÜ riigiteaduste tudeng:Lugupeetud peaminister!Tunnen muret koalitsioonikõneluste tulemuste pärast nii noore eestlasena, riigiteadlasena kui ka aktiivse tudengina. Rohkem kui eales varem on just praegu vaja Eestil oma poliitikat kujundada pikemas perspektiivis kui vaid 4 aastat. Järgmise nelja aastaga juhtub rohkem kui eelmise neljaga, meie ühiskond ju areneb kiireneval sammul. See tähendab, et ka nelja-aastased otsused võivad määrata meie tuleviku edu või ebaõnnestumise. Nii mitmeski küsimuses seisab Eesti küsimuste ees, millele on varsti juba hilja reageerida - mis otsuseid teha näiteks, et kliima soojenemist peatada või kuidas kinnitada oma välispoliitilist positsiooni olukorras, kus lääneriikide ühtsus on lagunemas ja üldine mõjuvõim hääbumas. Eesti rahvus ei ole mitte kuidagi nii suures kriisis, et valitsuses peaks olema erakonnad, kes jätavad mulje, nagu olukord tõesti oleks selline. Riigiteadlasena mõistan, et koalitsioon EKRE ja Isamaaga on pelgalt poliitilise võimuvõitluse võitmise käik. Usun aga siiralt, et peaministri positsioon ei too kaasa toetust, mis kestaks järgmiste valimisteni. Eriti, kui valitsuse moodustavad erakonnad, kes on valmis oma toetuse nimel teisi auku kaevama. Vähesed populistlikud parteid on Euroopas võimule pääsedes minetanud enda populistlikud jooned, retoorikat on lihtsalt uuendanud. Isamaa on juba ennast tõestanud selles osas, kui rikkus meie üksmeelt välispoliitikas. Seega ka poliitiliselt pole praegune otsus kõige perspektiivikam käik. Aktiivse tudengina tunnen muret, kuna ükski Teie koalitsioonipartneri kandidaat pole oma programmis piisavalt ega süsteemselt tähelepanu pööranud noortele ega vabaühendustele. See tähendab, et ilmselgelt ei saa noored ega kodanikuühiskond olema prioriteet sellisele valitsusele. Iroonilistel kombel pean mina neid just viisiks, kuidas Eestit ja meie rahvust üleval hoida - esiteks seades oma prioriteedid noorte arengule, teiseks noorte arvamust kuulates ning kolmandaks vabaühendusi toetades ja arendades, mis on kogukondades ühtekuuluvuse ja kogukonnatunde peamisteks arendajateks. Eestivõlu ei peitu noore jaoks majanduses, digivõimalustes, koolihariduses, vaid selles, et siin saab igal pool olla lihtsasti osa kogukonnast, kus noort väärtustatakse ja tema panus on oluline. Tugev kuuluvustunne tekitab sidet Eestiga, mitte miski muu.Palun praegu toimuvatel koalitsioonikõnelustel arvestada enamaga, kui võimule pääsemisega, sest kaalul on terve Eesti tulevik.
Ott Maidre, Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja ja uurimistööde koordinaator, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, 31: Hea Jüri, kirjutan sulle vahetunnis ja väga robustelt. Ma vabandan, kui lausestus või õigekeelsus pole kõige tipus aga mure paneb kirjutama kiiresti ja otse. Vaadates sind eilses Aktuaalses Kaameras ja vaadates hiljem teiste inimeste intervjuusid, hakkas mure aina rohkem paisuma. Mure inimeste pärast, kes elavad siin ja vaatavad vaikides pealt, kuidas sina oma valikutega tekitad murepilve nende hinge tuleviku osas. Paljud meist on hakanud mõtlema, et kui see ongi Eesti tulevik, kui võimu pärast tehakse inimeste elud raskemaks, kas see on see Eesti, mille nimel nad näevad igapäevaselt vaeva – vaeva enese, enda lähedaste pärast. Et ikka järgmistel oleks lihtsam kõndida ja ei peaks kogema ega teadma, mida me oleme juba kogenud. Ma näen igapäevaselt vaeva selle nimel, et tänapäeva valeinformatsioonide meredes näeksid õpilased tõe majakat, mis näitaks neile teed. Me elame valede maailmas rohkem kui kunagi varem ja valed võivad viia meie paadi nimega Eesti Vabariik väga tõsisele karile. Ja sina, Jüri, oled hetkel selle laeva tüürimees, kes valib suuna, kuhu me läheme. See kõik tekitab küsimusi. Need 60-70 tunnised töönädalad, kus õpilastele seletan ja seletan uuesti ning seletan veelkord, mis on usaldusväärne allikas, kuidas viidata, kuidas kirjutada uurimistööd. Kuidas eurooplaste esivanem tegelikult sai järglasi neandertallasega ning seepärast omavad eurooplased ja nende järglased vanades kolooniates kuni 2% neandertallase DNA’st. Vaadates sinu valikuid hetkel ja sinu sõnu, siis tekib küsimus, kas sellist Eestit tahtsimegi, kus valed võimutsevad meie infoväljas. Kus, enne enese vaatamisse süüdistakse teisi, ei nähta palki enda silmas. Kus inimeste maha tegemine on hakanud muutuma normaalsuseks. Kas see ongi see Eesti, mida me nii väga ootasime, koos rikkusega? Hea Jüri, ma ei räägi hetkel siin õpetajana, sotsina või rahvatantsijana. Ma räägin lihtsa Eesti inimesena ja palun, et kui sa ei tea, mida teha, tee seda, mida süda sinul käsib.
Kati Tihkan, tudeng/produtsent, 25:Tere, Jüri! Me küll ei tunne teineteist isiklikult, aga üks siduv huvi meil on. Ka mina mängisin aastaid korvpalli. Ehk mäletad veel, et tegemist on meeskonnamänguga. Kui üks mängija hakkab nii-öelda staaritsema ja enam palli tiimikaaslastega ei jaga, ebaõnnestub reeglina mäng kogu meeskonna jaoks.Mina tegutsen igapäevaselt kultuurivaldkonnas ja jälgin neil päevil hirmuga, kuidas võimule võib saada erakond, kes kõige muu hulgas peab end pädevaks ka kunsti piirata. Viitan olukorrale eelmisel aastal, mil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad tegid ettepaneku kaotada riiklik toetus teatrile NO99. EKRE hinnangul tootis teater kultuuri asemel vasakradikaalset propagandat. Nüüdseks on teater NO99 tegevuse lõpetanud ja kuigi seda kindlasti mitte EKRE töövõiduna, siis kaasneb selle juhtumiga mitmeid ohumärke. Väärtusprismadel põhinev kultuuri rahastamine on meile ajaloost tuttav vaid diktatuursetest riigikordadest. Kas meie riik tahab tõesti sama teed minna?Külastasin möödunud nädalal kaht teatrietendust, üht kontserti ja kahel korral kino. Kõik teosed, mida nägin ja kuulsin olid eriilmelised ja omal moel väärtuslikud tänu autorite isesugustele vaadetele maailmale. Meie kultuurielu on igas valdkonnas löönud õitsele tänu kunstnike loomevabadusele ja rahvusvahelisele koostööle. Kui piirata nüüd meie kunst vaid rahvuskultuurile keskendumisega, teeme karuteene iseendile. Julgen arvata, et kui Eesti teatrites, EKRE-le meelepäraselt, saaks näha vaid rahvuskultuuril põhinevaid lavastusi, langeks meie teatrikülastuste arv esmakordselt aastate jooksul alla miljoni. Ajalooliselt on kultuuri piiramisele järgnenud ka palju traagilisemate tagajärgedega repressioonid. Sellised konservatiivsed ettepanekud peaksid panema häirekellad tööle meie kõigi peades.Jüri, kas mäletad veel, et kapteni töö korvpallimängus on näha kogu väljakut ja hoida meeskonda koos. Meie oleme sinu meeskond ja kui see mäng ebaõnnestub on oht, et see meeskond laguneb.